Toatäis imelise reisi postkaarte

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagantjärele tunnistab Jaan Tätte (paremal), et kaartide saatmine isa sõbrale ja kunagisele geograafiaõpetajale Kaljula Saarele muutis tema reisi veelgi põnevamaks. Näitusele on adressaat iga riigi kohta lisanud valgustavad tekstid.
Tagantjärele tunnistab Jaan Tätte (paremal), et kaartide saatmine isa sõbrale ja kunagisele geograafiaõpetajale Kaljula Saarele muutis tema reisi veelgi põnevamaks. Näitusele on adressaat iga riigi kohta lisanud valgustavad tekstid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Soe, südamlik ja rahvarohke oli eilne näituse «Ümber imelise ilma» avamine Kondase keskuses. Kohal oli kaks Puiatu meest — Jaan Tätte (kitarriga) ja Kaljula Saare, lisaks suur hulk omakandirahvast.

«Mina mäletan Saare Kaljut, nagu meie teda kutsusime, nii kaua, kui ma olen elanud. Kalju käis ikka meie kodus, ajas juttu ning mängis bridži. Mu isal ei olnud paremaid sõpru kui Kalju ja Kase Elmar,» rääkis Jaan Tätte.

Ootamatult oli seesama mees korraga tema kooli, Puiatu kaheksaklassilise kooli direktor.
«Need ei ole tühjad sõnad: lapsed said aru, et meie direktor on uhke mees, härrasmees ja kaasasündinud kõrge intellektiga. See pani pitseri kogu Puiatu kooli ajale. Kalju kõned esimesel septembril olid alati sellised, et isegi lollid lapsed kuulasid, suu ammuli.»

Otsis viis tundi

Ilmarändur ei olnud eriti rõõmus, kui Kaljula Saare palus tal reisilt endale mõni postkaart saata.

«Mõtlesin, et jumal küll, ma ei ole niisuguseid kaarte kunagi elus saatnud, see on nii tüütu. Siis saatsin ühe kaardi ja teise ning sain tagasisidet, et Kaljul on väga hea meel. Saatsin kolmanda ja neljanda ja siis haaras mind mingi hasart,» meenutas Jaan Tätte.

«On riike, kus ei ole postkaartidest kuuldudki ja inimesed ei tea, mis on postkontor. Pärast randumist läksid teised kohe sööma ja jooma, mina postkontorit otsima. Vahel jooksin oma viis tundi ning nägin imelisi ja toredaid paiku, mida teised ei näinud,» lisas ta.

Oma reisi pühendas Jaan isale, kes oli suur rännumees, aga ainult mõtetes, sest elu rohkemat ei võimaldanud. «Moskvas vist käis korra ja mõne autosõidu tegime ka, aga põhiliselt oli ta ikka Puiatus ja pani paari tunni tagant lehmaketti edasi.»

Jaani rännumehe pisik hakkas talle külge ühel talvisel suusamatkal. «Isa tegi lõkke lume sisse ning ema oli kaasa pannud praeleiba ja praesoolapekki. Kui seda sõime, siis ma mõtlesin, et vaat see on matkamine!»

Meie oma maadeavastaja

Avamisel laulsid Puiatu lapsed Janno ja Helina ning ka Jaan Tätte ise.

Kaljula Saare pani Jaani ühte rivvi kuulsate maadeavastajate Adam Johann von Krusensterni ja Fabian Gottlieb von Bellingshauseniga ning soovis, et nüüd, kus maakerale on ring ümber tehtud, oleks järgmine siht hoopis kaugemal ja kõrgemal, näiteks Marsil. «Aga kui räägitakse, et sealt ei pruugi tagasi jõuda, siis teie peate tingimata tagasi tulema!» pani ta Jaanile südamele.

Laulud ja jutud kuulatud, ronisid kõik keerdtrepist üles ning uurisid 57 postkaarti, mille Jaan oma kunagisele geograafiaõpetajale ja koolidirektorile Kaljula Saarele Nordeaga ümber maailma seilates eri sadamatest oli saatnud.

NÄITUS

«Ümber imelise ilma»
• Katamaraani Nordea 33 000 meremiili pikkune ümbermaailmareis leidis aset 2. oktoobrist 2010 kuni 17. juunini 2012 (kokku 626 päeva).
• Laeva pardal olid Jaan Tätte, Marko Matvere, Toonart Rääsk ja Raul Normak.
• Sellelt reisilt saatis Jaan Tätte Kaljula Saarele hulga postkaarte, millest kohale jõudis 57.
• Kaljula Saare pani neist kokku näituse, mis on Kondase keskuses avatud septembri lõpuni.
Allikas: Kondase keskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles