Väljavõte Keily Tammaru internetipäeviku www.metsiklas.blogspot.com 1. septembril tehtud sissekandest
Vahetunde tekitatakse ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki olen juba kaks nädalat külma koolipinki nühkinud, arvan, et esimesel septembril on kohane oma kooli kohta kõik ausalt ära rääkida. Mõtlen selle all kaht tüüpilist asja: tunniplaani ja sisekorraeeskirju ehk koolivormi.
Ametlikult peab koolis kohal olema kell 7.15, aga osa õpilasi saabub tundide alguse ajaks või veel hiljem. Koolipäeva vältel ma enamasti kella ei vaata. Ühel päeval pärast vahetundi kuulsin midagi, mida võiks pidada koolikellaks, kuid üldiselt meil sellist asja ei eksisteeri; nagu ka ei ole pisikesi vahetunde, kui neid just tundide arvelt ei teki või ise ei tekitata, jättes tundi minemata.
Õpikud on ainult neljas aines: ajaloos, kirjanduses, kriitilises mõtlemises ja inimolendi arengus. Õigupoolest on need ühtlasi töövihikud ja ostetakse päriseks — ei mingit laenamissüsteemi. Ilmselt oleks see üsna võimatu, sest kahtlustan, et pärast üht aastat ei ole enamikust õpikutest suurt midagi järel.
Koolivorm on omaette tsirkus. Esmaspäeviti pidi olema eraldi koolivorm: tumesinine kollaste triipudega. Koolinädalate jooksul on ilmnenud, et peale minu ei kanna seda keegi.
Igapäevase rõivastuse hulka kuuluvad tumesinine põlvedeni ulatuv seelik, valge pluus, villane V-kaelusega vest ning eest nööbitav kampsun.
Kolmapäeviti ja reedeti peame kandma spordirõivaid: tumedaid kollaste joontega dressipükse, paksemat sorti T-särki ja tumesinist lukuga dressipluusi, millel samuti ei puudu kaks kollast joont.
Spordirõivaste juurde tuleb kanda valgeid tossusid või tenniseid ja valgeid sokke ning tavarõivaste puhul tumesiniseid põlvikuid ja musti kingi. Poistel ei tohi olla pikad juuksed, need lõigatakse kas või kohapeal maha.