Kui Savikoti paisjärv möödunud nädalal läbi mädanenud paisulaudade plehku pani, oli see tänapäeva inimeste silmis kahtlemata midagi õige ebatavalist. Seevastu vanade eestlaste maailmapildis olid rändavad järved võrdlemisi harjumuspärased.
Miks ennemuiste järved üleöö rändama läksid
4. september 2012, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahvaluule arhiivist leiab ärarännanud järvede kohta kümneid ja kümneid ülestähendusi. Veekogud asusid teele ja laskusid kusagil mujal musta pilvena maha, mattes enda alla inimesi, kariloomi ja ehitisi. Nii juhtunud näiteks Õisus, kus ennemuiste polevat järve olnudki.