/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2010/10/03/442999t1h4c97.jpg)
Rikastest mulkidest rääkimine tundub tänapäeval muinasjutu, soovunelma või kauge aja meenutusena, sest statistika järgi ei käi sõnad «rikas» ja «mulk» paraku kokku.
Muinasjutt rikkast mulgist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet avaldas neljapäeval taas Eesti keskmise palga ning selgus, et teises kvartalis oli see 900 eurot. Viljandimaal jäi kõnealune number tublisti väiksemaks: 678-eurose palgaga olid siinsed töötajad taas Eesti maakondade arvestuses väikseima sissetulekuga.
Paar nädalat tagasi avaldatud statistika järgi on eestlased keskmise sissetuleku poolest Euroopa Liidu riikide seas tagant neljandal kohal. Keskmise eestlase ja keskmise viljandlase palku kõrvutades tuleb nentida, et Euroopas on mulkidest kehvema palgaga töötajaid raske leida.
Pisut veel ning keskmise tallinlase ja keskmise Viljandimaa töötaja palga vahe on kahekordne. Tänavu teises kvartalis oli see pealinnas 1026 eurot.
Alati, kui statistikaamet tuleb oma arvutustega lagedale, kõlab tigedaid protestihääli. Tööandjad nimetavad neid numbreid jamaks: tegelikult olevat palgad suuremad. Ajakirjanikud seevastu saavad pahastelt inimestelt nahutada: sellist palka ei teenivat keegi. Need, kellele statistikaametis arvutatud numbrid tõesed tunduvad, on enamasti vait.
«Näidake mulle kedagi, kes teeniks 650 eurot,» nõudis minult telefonis üks pahane naine. Ta jutustas, et elab külas, kus kõige suurem igakuine sissetulek olevat pensionäridel. Kui keegi tahab tööd leida, siis seda küll pakutakse, ent naeruväärse, isegi seaduses kehtestatud miinimumist allapoole jääva palga eest.
Samal ajal laiutavad paljud tööandjad käsi ega suuda kuidagi mõista, kuidas statistikaamet oma arvutustega selliste tulemusteni on jõudnud. Viljandi suurimad firmad maksavad juhtide kinnitust mööda oma töötajatele kaugelt üle keskmise.
Statistikaameti andmed on aastate jooksul näidanud, et keskmise palga tõusu ja langust mõjutavad Viljandimaal väga palju õpetajad. Töötasu teeb teistest maakondadest suurema hüppe ülespoole, kui pedagoogid lähevad puhkama ja saavad puhkuseraha, ning kukub kõvasti, kui puhkuse ajal palka ei maksta. Kõrgharidusega õpetaja kuupalk algab 608 eurost.
Statistika näitab, et Viljandimaal elab naisi tublisti rohkem kui mehi. Kui lisada ammu jutuks olnud sugudevaheline palgalõhe, peitub üks madala keskmise töötasu põhjus ehk selles.
Naiste ja meeste palga erinevuste kaotamisega tegeldakse Eestis Euroopa eeskujul täie hooga. Kui selle kohta koostatakse alatasa plaane, korraldatakse seminare ja konverentse ning otsitakse lahendusi, siis geograafilise palgalõhe kaotamisega ei taha keegi tegelda.
Keskuse ja ääremaa palga erinevus valmistab muret ka mujal, aga käärid pole kusagil nii suured kui Eestis ja seetõttu pole see rikastes riikides raske probleem. Ei maksagi siis loota, et regionaalsete palgalõhede kõrvaldamise plaanide koostamiseks ja seminaride korraldamiseks saaks euroliidust taotleda abiraha, ning sellepärast ei tõuse nimetatud teema Eestis fookusesse.
Nii jääb pealinna ja ääremaade palga erinevus maal elavate inimeste mureks ning sedamööda, kuidas riiki pidevalt efektiivsemaks muudetakse, on väikses kohas üha keerulisem eluga toime tulla.
Rahandusministeerium sai pärast teise kvartali keskmise palga avalikustamist teatada, et keskmise palga ja hinnatõusu kõrvutamise järgi muutus keskmine eestlane aastaga pisut rikkamaks. Nimelt kerkis palk viis protsenti ja hinnad tõusid samal ajal 3,6 protsenti.
Keskmisel Viljandimaa palgasaajal kerkisid hinnad nagu mujalgi Eestis 3,6 protsenti, aga palk tõusis kõigest 1,5 protsenti ehk täpselt kümme eurot. Nii näitab statistika, et viljandimaalane on jäänud aastaga hoopis vaesemaks.