Nurgakivi saanud hoonet peab veel aasta ootama

President Toomas Hendrik Ilves pani nurgakivi sisse silindri kõigi majaehitust käsitlevate dokumentidega ja lisas kellutäie tsementi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sel aastal mitmes majas õppima asuvad Viljandi gümnaasiumi noored said esimesel koolipäeval vaadata, kuidas president ja veel mitu tähtsat inimest nende tulevasele majale nurgakivi panid.

Esimesel õppeaastal peavad kooli õpetajad ja õpilased jagama end viie õppehoone vahel. Uue maja kerkimist saavad nad soovi korral ehitusplatsi äärest vaadata järgmise aasta juulini, siis peab see ehitajal valmis olema. Õppehoone avamist tähistava lindi saab koolipere läbi lõigata täpselt aasta pärast.

Teistele eeskujuks

Uuele koolihoonele nurgakivi pannes avaldas president Toomas Hendrik Ilves lootust, et Viljandi kool on eeskuju teistelegi maakonnakeskustele. «Me peame tahtma ja nõudma, et nende kerkivate kooliseinte vahelt tulevad tublid kodanikud ja head inimesed. Nende hulgas ka meie rahva homsed eestvedajad,» ütles Ilves oma tervituskõnes.

President lisas, et uuest hoonest saab eeskuju teistele tugevatele gümnaasiumidele maakonnakeskustes ja suuremates linnades. «Uus on vorm ja uus saab olema ka sisu. Loodame kõik, et see nii läheb. Selleks soovin kõigile, eelkõige kohalikule kooliperele jõudu, tugevat tahet ja sihikindlat tööd,» ütles riigipea.

Segu vanast ja uuest

Uue koolimaja rajab Viljandisse Riigi Kinnisvara aktsiaselts (RKAS). Selle juht Jaak Saarniit leidis, et Viljandist on saanud RKAS-ile justkui ehituspealinn. Heimtali, Jakobsoni ning endise maa­gümnaasiumi hoone remondi järel on see ehitus firmale neljas koolimaja Viljandimaal.

«See on neist suurim,» sõnas Saarniit.

Uue hoone rajamine läheb maksma üle 6,5 miljoni euro ning selle 5400 ruutmeetrile peaks mahtuma 600 õpilast ja 75 õpetajat.

Õppekompleks hakkab koosnema kahest osast, millest 2000 ruutmeetrit on senises koolihoones ja 3400 ruutmeetrit juurde rajatavas osas. Muinsuskaitsealune Valuoja koolimaja renoveeritakse ning juurdeehitis lähtub 1920. aastatel arhitektide Wolffeldti ja Nürnbergi osaliselt valmis ehitatud, kuid siis pooleli jäänud koolihoone projektist.

Uue hooneosa ideelahenduse autor on arhitektuuribüroo Salto ning see hakkab asuma madalal, piki tiigi äärt. Ida-lääne suund tagab arhitektide sõnul koolile hea valguse.

Uue hoone aatriumisse on kavandatud puhkeruumid, raamatukogu-lugemissaal ning kohvik-söökla. Trepid ja astmestikud on lahendatud puhkealana ning võimaldavad korraldada suuri kogunemisi ja teha õppetunde.

Alumisel tasandil on üks suur ja kolm väiksemat auditooriumi, üks rühmaruum ning õpetajate tuba. Samuti on alumisel tasandil köögikompleks, tualettruumid, auditooriumide abiruum ning tehnilised ruumid. Ülemisel tasandil on klassid, keemia- ja füüsikalaborite abiruum, meditsiiniruum ning tualettruumid.

Olemasoleva majaosa keldrikorrusele on kavandatud tehnilised ruumid, abipinnad ning õpilaste riietus- ja pesuruumid. Esimesele korrusele tuleb õpetajate tuba, klassiruumid, väike köök ja kabinetid ning teisele korrusele saal koos lavaruumiga, klassid ja kabinetid.