Möödunud nädalal käisid mulgid eesotsas kuue rahvarõivais vallavanemaga Petseris Radaja festivalil uurimas, kuidas on setod oma kultuuri juured nii sügavale ajanud, et isegi noored leelotavad peoplatsil murdekeeles.
Mulgi kuued äratasid piiri taga huvi
4. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Setodega võrdlusest selgub, et meie kultuur pole olnud piisavalt järjepidev, ja seepärast on nad meist ees,» kõneles Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt. «Neis on keel ja laul tugevamalt sees.»
Mulkidel on Järvelti ütlemist mööda veel väga palju õppida, et jõuda sinnamaani, kus on setod.
Petseris käisid kõik Viljandi maakonda jääva Mulgimaa omavalitsusjuhid, välja arvatud Mõisaküla linnapea.
Mulkide suunas välkusid fotokaamerad
Paistu, Halliste, Karksi, Abja, Pärsti ja Tarvastu vallavanem tõmbasid oma vammustega Radaja festivalil ehk Perridõ kokkotulõkul tähelepanu ning jätsid varju isegi seto meeste särgid.
«Olime seal ikka väga populaarsed,» kinnitas Abja vallavanem Peeter Rahnel ja ütles, et kuus vallavanemat polnud sellist fotomodellitööd veel elu jooksul teinud.
Üheskoos liikuva mustakuuelise seltskonnaga soovisid pilti teha paljud festivali külalised. «Eks me olnud atraktiivsed ka: kõik viis mees mustas kuues ja kaabu peas. Meeletult jäime silma,» rääkis Rahnel ja lisas, et rõivaste kaudu sai Mulgimaad kõvasti tutvustatud.
Festivalil käis umbes pool tuhat inimest. Eesti maakondadest olid korraldajad valmis vastu võtma 120 osalist.
Mulkidele saabusid kutsed juba kevadel. Viisasid hakati ajama augustis. Külalisele ei läinud festivalil käimine maksma rohkem kui sõidukulu. Kõik ülejäänu oli nii siit- kui sealtpoolt piiri korraldajate organiseeritud.
Sedaviisi sõitiski üheksa mulki üle Koidula piiripunkti otse Petserisse, et tutvustada ennast ja tutvuda setodega.
Setod lõid võrokestelt mulgid üle
«Õppisime seda, et rahvapeod ei tohi olla ülelavastatud, vaid pigem spontaansed, ning inimestele tuleb jätta aega ja ruumi omavahel suhelda,» ütles Peeter Rahnel.
Siin kandis on tema sõnutsi tavaks, et esineb üks ja siis teine, tuleb lõppakord ja tänamine.
Setode kirmaskil on natukene teistmoodi ning lõpuks on kõik esinejad, kuulajad ja vaatajad üheskoos peoplatsil.
«Üks laulis, teine ja kolmas tulid punti ning meie läksime ka nende laulus osalema, kuigi me ei ole ju mingisugused seto laulikud,» kirjeldas Rahnel.
«Aga nii see setode laulus käibki,» ütles Janne Järvelt ja rääkis, et tema leelotas setodega päris pikalt, mistõttu jäi kohalik rahvustoit sõir esiti proovimata.
Sõira maitse pole mulkidele siiski tundmatu, sest Järvelti sõnutsi on neil setodega päris head suhted. «Muidu oleme palju koos teinud võrokatega, aga viimasel ajal on setod meid võrokatelt üle löönud,» lausus ta muiates.
KIRMASK
Mulgid käisid setode külapeol kirmaskil ning said mõtteid, kuidas teinekord oma pidusid korraldada.
• Kirmaskil lõbutsetakse ametliku programmita. Kes oskab, mängib pilli, mille järgi teised tantsivad, laulavad või mängivad rahvalikke mänge.
• Sageli on inimestel sööki ja jooki kaasa võetud. See, kuidas lõbus tuju sisse saada, on igaühe enda asi, aga põhimõte olevat, et pill kaenlasse, pudel põue ja peole.
Allikas: «Lõunaleht»