Järv lahkus läbi mädanenud paisu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päri mees Karl Sasku üritas eile viie meetri võrra madalamaks jäänud järvest kala kätte saada kummipaadist ja käsiõngega, ent pidi nentima, et tema sööta isegi ei proovitud.
Päri mees Karl Sasku üritas eile viie meetri võrra madalamaks jäänud järvest kala kätte saada kummipaadist ja käsiõngega, ent pidi nentima, et tema sööta isegi ei proovitud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Savikoti elanikud said kaks päeva jälgida, kuidas nende küla tehisjärv mädanenud paisulaudade purunemise tõttu suure hooga tühjaks jooksis ning kalamehed muda seest kalu taga ajasid.

Kalamehi ajas juhtunu kurjaks, sest nende hinnangul on hea kalajärv nüüd vähemalt kümneks aastaks rikutud. Samal ajal leidsid ümberkaudsed elanikud, kellega «Sakalal» eile kõnelda õnnestus, et järve tühjaksvoolamine on hea.

«Sinna jooksis pikki aastaid kõrval asuva sigala läga. Tore, et järv tühjaks saab — siis muutub see taastudes puhtamaks,» rääkis Marju Viisemaa, kes nägi enam kui nelikümmend aastat tagasi, kuidas seda veekogu soo asemele rajati.

Viisemaa arvamust toetas veel kaks kohalikku naist, kes polnud nõus oma nime avaldama.

Eile kummipaadi ja käsiõngega järvel olnud Päri mees Karl Sasku oli aga vastupidisel seisukohal. «See oli väga hea kalajärv. Läheb vähemalt kümme aastat, enne kui see taastub,» lausus ta.

Mehe meelest on juhtunus süüdi vallaametnikud, kes ei võtnud midagi ette, kui veekogu neljapäeval tühjenema hakkas.

Pärsti valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik nentis eile lõuna ajal, et sellal kui vesi hooga välja murrab, on väga raske midagi teha.

«Veevool on ikka päris tugev,» lausus ta pärast seda, kui oli tulutult üritanud uurida, mis paisu juures purunenud on. Aaviku sõnul pole teada, kuidas pais on ehitatud ning mida oleks selle taastamiseks vaja teha.

Lüüsi hooldamine ja taastamine pole keskkonnaspetsialisti väitel üldse valla ülesanne, sest järv kuulub ametlikult riigile. Eile lõunaks oli Aavik juhtunust teatanud ka keskkonnaametile ning saatnud neile järvest ja paisust hulga fotosid.

Marju Viisemaa oli veendunud, et paisu ei ole võimalik taastama hakata enne, kui vesi on järvest ära voolanud. Ta avaldas veendumust, et juba sügiseks on järve veetase soovitud kõrgusel. «Metsade alt tuleb kõvasti vett peale,» lisas ta.

Kohalike kinnitusel on 1970. aastatel valminud järve vähemalt kaks korda tühjaks lastud. Viimati juhtus see paarkümmend aastat tagasi.

Märksõnad

Tagasi üles