Eesti võttis vastutuse

Kui riigikogulased eile ESM-i kohta oma arvamust kujundasid, peeti parlamendi ees ESM-i vastu isesuguste loosungitega piketti. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Riigikogu võttis eilsel erakorralisel istungil vastu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu.

Teisipäeval arutas viietunnisel istungil eelnõu muutmiseks tehtud ettepanekuid riigikogu rahanduskomisjon, kes vaatas läbi tosina jagu tähtajaks laekunud ettepanekuid ja tegi eelnõus kümme muudatust.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul suurenes muudatustega märgatavalt riigikogu pädevus. Kiiret otsustamist vajavad küsimused tuuakse Euroopa Liidu asjade komisjoni asemel täiskogusse ning kodukorra muudatustega nähakse ette võimalus menetleda neid tavakorrast kiiremini: luuakse võimalused pidevalt täiendada juba kinnitatud täiskogu istungi päevakorda ja menetleda otsuse eelnõu ühe lugemisega, juhul kui riigikogu juhatus tunnistab valitsuse taotluse alusel, et eelnõu vajab kiiret otsustamist.

Komisjoni muudatusega kitsendati memorandumitega seotud konfidentsiaalsust vajavate otsustuste ringi, mille puhul valitsus võib pöörduda seisukoha saamiseks Euroopa Liidu asjade komisjoni poole.

Komisjon ja täiskogu

Memorandumi kavandeid arutatakse Euroopa Liidu asjade komisjonis, kui selle avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Tagatud on ka võimalus kaasata täiskogu, sest komisjon võib alati otsustada, et küsimust menetletakse täiskogus.

Ühtlasi on valitsusel võimalus tulla nende teemadega otse täiskogusse. Sellisel juhul saab tunnistada riigikogu istungi kinniseks.

Põhimõttelise finantsabi andmise otsusega ei võeta komisjoni hinnangul riigile varalisi kohustusi, vaid selle protseduuriga volitatakse Euroopa Komisjoni käivitama memorandumi kavandi koostamise läbirääkimised.

Riigikogu pädevusse jääb kujundada hoiak memorandumi kavandi kohta, sõltumata varem põhimõttelise finantsabi andmise küsimuses tehtud valikutest.

Seaduses sätestatud Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukoht ESM-i asjus on reservatsioonideta siduv. Tegemist on erinormidega riigikogu kodu- ja töökorra seaduse suhtes.

Eesti osalus

Eelnõu järgi nõustub Eesti osalema ESM-is 13 020 aktsia ulatuses. Aktsiate nimiväärtus on 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina, kui on saadud lepingukohane sissenõue.

ESM-ile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves. ESM-i kuuluvad kõik euroala liikmed ning stabiilsustoetust antakse suurtesse raharaskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.

ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel 8. augustil, eile hommikul lõpetas riigikogu eelnõu teise lugemise.

HÄÄLED

ESM-i saatuse otsustas 94 riigikogu liiget.
• Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 rahvasaadikut, vastu oli 34 ning erapooletuks jäi üks.
Allikas: «Postimees»