Kuidas jõuaks koolijüts ohutult koolimajja?

Viljandi politseijuht Alvar Pähkel nentis, et järgmisel nädalal on liiklus varasemast märksa närvilisem. Ratastel kooliminejad peaksid kontrollima oma ratta turvavarustust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paljud viljandlased ütlevad, et laupäeviti on targem auto üldse koju jätta, kui tahad linnas kuhugi jõuda. Homme peavad selles saginas aga kooli saama ka jütsid, kes tähistavad õppeaasta algust.

Väikseid koolilapsi võiks võrrelda vasikatega, kes pääsevad esimest korda karjamaale. Ärevuses on ka vanemad ning nii mõnigi tähtis asi võib meelest minna.

Viljandi politseijuht Alvar Pähkel, millele peaks autoga sõitja 1. septembril ja kogu ülejäänud õppeaastal tähelepanu pöörama?

Samadele probleemidele, millele iga kooliaasta eel. Parkimine on väga tõsine küsimus iga kooli juures. Eks me käi vähemasti esimesel nädalal olukorda reguleerimas.

Koolide ümbrusesse tekivad suured ummikud ja trombid. Seetõttu on näiteks Jakobsoni kooli juures kella 7—9 parkida keelatud. Inimesed peaksid mõistma, et see pole kellegi kiusamiseks või ahistamiseks, vaid selleks, et kõik saaksid sujuvalt lapsed kooli tuua.

Paraku on inimestel halb harjumus tuua laps autoga treppi, mitte jätta ta veidi
eemale bussipeatusesse või näiteks tee äärde. Noorel inimesel pole kindlasti raske kaks lisasammu  astuda.

Tavainimene, kellel on vähegi võimalik koolide ümbrust vältida, peaksid seda kaaluma. Nad võiksid sel hommikusel tipptunnil valida mõne teise trajektoori, et jõuda kiiremini kohale ja sedasi vähendada koolide lähedal liikluskoormust.

Veelgi mõistlikum oleks kooli minna jalgsi, kui ilm vähegi kannatab.

Mida võiksid jälgida omal jalal kooliminejad?

Paratamatult on lapsed ja vanemad elevuses ning unustavad tahtmatult elementaarseid liiklemisnõudeid. Ka ülekäigurada ületades ei tohi olla silmaklappidega, vaid tuleks säilitada kaine mõistus. Statistika näitab, et palju õnnetusi juhtub inimeste ettevaatamatusest just sebral.

Lastekasvatajad on teinud kõvasti tööd, õpetamaks liikluses käitumist. Kooli algul on aga vaja kiiresti tööle saada ning laps haridusasutusse viia ning ilmselt on paljud näinud pilti, kuidas täiskasvanu hakkab last üle tee vedama täiesti vales kohas. Laps on algul segaduses ega soovi kaasa minna, kuid vanema käitumisest teeb ta järelduse, et varem õpetatu polegi tähtis. Üsna pea kujuneb sellest harjumus.

Tuleb mõelda, millist teed mööda oleks kõige parem kooli minna. Võiks isegi valida veidi pikema teekonna, kui see on tunduvalt ohutum.

Ka bussipeatustes tuleks olla hoolas. Lihtne on kohe üle tee minna, kuid peaks eelistama selleks ettenähtud kohti. Bussi tagant võib ühtäkki auto tulla.

Mil moel teeb Viljandi liikluskorraldus politseile muret?

Viljandis on liiklus teiste linnadega võrreldes ikkagi rahulik. Jalakäijate üle tee laskmise kultuur on ka päris hea — ei ole kõige hullem.

1. septembril muutub liiklus märgatavalt ohtlikumaks, sest tänavatele jõuab korraga palju noori uljaid liiklejaid.

1. septembrist muutuvad liiklejad ja liiklus palju närvilisemaks ning ohtlikumaks. Põhjus on see, et Viljandis pole harjutud liikluses viivitustega nagu Tallinnas. Paratamatult on see lihtsalt niisugune hooaeg, mil tuleb natuke ettevaatlikum olla. Viljandimaal on lastega õnnetusi õnneks vähe olnud, ideaalis poleks neid üldse.

Koolide ümbruses tekkinud ummikutes kaotatud aeg tahetakse töölejõudmiseks tasa teha, kuid see viib järgmise probleemi — kiiruseületamiseni.

Kui juht ületab kooli läheduses lubatud kiirust paar kilomeetrit või rohkem, vaatab politseinik sellele hoopis teise pilguga kui mõni päev varem. See võib väga kalliks maksma minna. Kui politseinik on väljas ning mõõdab kiirust, siis ikka selleks, et lapsi kaitsta. Meil on sellistes olukordades nulltolerants, muud valikut pole.

Tuleval nädalal on politseinikke rohkem näha nii linna kui maakonna koolide ümbruses.
Kui rikutakse veelgi rangemaid reegleid, taotleme kohtult loa juht otse autoroolist arestimajja paigutada. Aga see on ikka viimane meede. Kõigepealt üritame heaga hakkama saada.