Ühe võõrkeele rääkimisest võib väikese rahva liikmel väheks jääda

Pikka aega Viljandis saksa keelt õpetanud Reet Taimsoo hinnangul kaotab saksa keel huvilisi vene keelele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saksa keelt on hakatud Eestis varasemast vähem õppima. Ometi leiavad augustis Võsul suveseminari pidanud saksa keele õpetajad, et selle keele valinuil avaneb võimalus edasi õppida Saksa kõrgkoolides ning lüüa läbi Saksa tööturul.

Saksa keele õppimise hiilgeaeg jäi taasiseseisvunud Eestis 1990. aastate lõppu. Nüüd õpetatakse seda pooltes üldhariduskoolides — mitmel pool
C-keelena ehk kolmanda valikkeelena.

«Inglise keele vastu ei saa, seda on kahtlemata vaja,» märkis sihtasutuse Innove saksa keele peaspetsialist Reet Taimsoo, kes on saksa keelt õpetanud mitmes Viljandi koolis.

«Saksa keele positsioon on Eestis nõrgem, sest on hakatud valima vene keelt. Niisugust eelistust põhjendavad lapsevanemad sellega, et meie tööjõuturul vene keelt oskamata läbi ei löö.»

Toila gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Eesti saksa keele õpetajate seltsi (ESÕS) juhatuse esimees Signe Ilmjärv pakkus välja hiljutisel seminaril soome kolleegi toodud näite. Uuringute järgi hinnati Soome majanduses saksa keele oskuse vajadust 25 protsendile, kuid koolis valis selle kõigest 4,6 protsenti õpilasi.

«Eesti koolides on saksa keele õppijaid varasemate aastate 22 protsendi asemel umbes 12 protsenti — vähenemine on olnud tohutu,» tõdes Ilmjärv. Kõnealused tosin protsenti on tõenäoliselt üles kasvanud saksa kanalitega ja neile meeldib see keel. Määravaks saavad ka peretraditsioonid, mille puhul õed-vennad on juba asunud saksa keelt õppima või on vanematel Saksamaaga mingi side.

«Nendes kodudes võib-olla teatakse, et kõigepealt tuleb õppida inglise keele asemel selgeks mingi muu võõrkeel, sest pead olema iseäranis rumal, kui sulle tänapäeva Eestis inglise keel külge ei hakka,» leidis Reet Taimsoo.

Keel avab uksed

Signe Ilmjärv tõdes, et need, kes on käinud Saksamaal või olnud seal vahetusõpilased, näevad, et saksa keel avab palju uksi. «Näiteks võimaldab see Saksamaal tasuta kõrgkoolis õppida ning konkureerida sealsel avatud tööturul, kus nõutakse keeleoskust.»

Saksa keele õpetajad leiavad, et neil tuleb inglise keele õpetajatest rohkem pingutada, muutmaks oma aine atraktiivseks. Teisalt on neil enese täiendamiseks head tingimused, sest selleks pakuvad tuge Austria suursaatkond, Saksamaa liitvabariigi Eesti suursaatkond ja Goethe instituut.

Ühtlasi korraldatakse õpilastele huvitavaid võistlusi, mille auhinnaks on sageli välja pandud Saksamaa-reis. Samuti motiveerib keeleõpet õpilasvahetus.

«Kõikvõimalikud konkursid, projektid ja internetis õppimine on saksa keele tundides tavalised,» rääkis Rakvere reaalgümnaasiumi saksa keele õpetaja Piret Steinberg, kes kasutab oma õpilastega ka blogipidamist. Keeleõpe on aastatega muutunud palju kommunikatiivsemaks.

Palju sõltub koolist

Steinberg avaldas lootust, et olukorda võib veidi parandada uus põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. «Esimene pääsuke on Rakvere reaalgümnaasiumis lendu läinud kohustusliku valikkursusena. X klassis valitud kursustel hakatakse õppima XI ja XII klassis. Meil registreeris ennast saksa keele kursusele 20 õpilast, enne seda olin käinud kõigis kolmes paralleelklassis reklaami tegemas,» lisas ta.

See, milline võimalus on ühes või teises koolis saksa keelt õppida, sõltub õppeasutustest endist, sest uue õppekava järgi saavad need ise otsustada, missuguse õpilaste arvuga keelegrupp avatakse või kui palju valikainetunde keeleõppeks eraldatakse.

«Meie väikese rahva lastel tuleks aidata õppida keeli, et nad oskaksid lõpuks korralikult vähemalt kaht. Ühe võõrkeele rääkimisest meile ei piisa,» leidis Reet Taimsoo.

Tartu Tamme gümnaasiumi saksa keele õpetaja Liina Kink tähendas, et Eestis peetakse praegu tähtsaks inseneriteadusi. «Leian, et ka insenerid peaksid oskama keeli. Kui tahad jõuda koduõuest kaugemale, läheb sul neid kohe vaja,» ütles Kink.

Signe Ilmjärv meenutas Soome lektori öeldut: osta saab kõike inglise keeles, aga müümiseks on vaja ka teisi.

20

Eesti saksa keele õpetajate selts (ESÕS) on tegutsenud 20 aastat ja sellel on 150 liiget.
• Seltsil on traditsiooniks saanud pidada igal aastal ise maakonnas õpetajate suveseminar. Samuti korraldavad saksa keele õpetajad suviti V ja VI klassi laste laagri.
Allikas: Eesti saksa keele õpetajate selts