/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/08/30/1292622t1h4f87.jpg)
Kui seni arvati Mulgi murde mõistjaid olevat paari tuhande ümber, siis verivärskete ametlike andmete järgi on neid umbes viis korda rohkem.
Loendus näitas, et mulk ei ole enam sõimusõna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 10 000 Mulgi murde oskajat on eriti hinnatav kogus veel seetõttu, et hiljuti usuti seda keelt väikese ja ruttu vananeva kõnelejaskonna tõttu täiesti hääbuvat.
Murdeoskuse said eesti emakeelega inimesed rahvaloenduse ajal üles märkida esimest korda. Mõnd murret oskab nende andmete järgi 131 243 inimest ehk veidi enam kui kümme protsenti Eesti püsielanikest.
Kõige rohkem märgiti Võru murde oskust. Seda kinnitas 87 048 inimest, kelle hulgas oli ka Setu murraku tundjaid. Saarte murde rääkijaid oli 24 520 ning Mulgi murde mõistjaid 9698.
Pikk töö
«Rahvaloendusel küsiti, kas saad keelest aru, ning sel, et sa seda ei räägi, ei olegi tähtsust, kuid igal juhul on 10 000 ennast mulgina määratlenud inimest nii vägev arv, et ma ei oska selle kohta isegi midagi öelda,» tunnistas aastaid mulgi kultuuri propageerinud Kristel Habakukk.
«Mulk on jälle uhke olla ja see on juba staatuse küsimuseks kujunenud,» sõnas ta. «Mulk ei ole enam sõimusõna, vaid pigem annab põhjust uhkustamiseks. Aastatepikkune töö on vilja kandnud.»
Habakukk lisas, et kindlasti ei räägi nii paljud mulgi keelt, kuid igal juhul on nad end mulgina määratlenud. «See on suur ja meeldiv üllatus, eriti kui arvestada, et enamik praegusi Mulgimaa elanikke on sisserännanud,» oli Habakukk rahul.
Halliste vallavanem Andres Rõigas märkis, et kõik mulgi keele kõnelejad ei ela Mulgimaal ning neid leiab ka suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja muidugi Viljandis.
«Selliseid kogukondi on, kuigi kõnekeelena seda ei kuule,» rääkis Rõigas. «Saabusin just Setumaalt ning seal kuuleb setu keelt ikka iga päev. Mulgi keelt siiski mingi osa rahvast räägib — kas just iga päev, aga kuigipalju saab hakkama.»
Keele ärkamine
Praegusel Mulgimaal on 11 omavalitsust: Abja, Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn.
«Mulgimaal elab praegu 25 000 inimest. Ma ei tea, kui paljud neist märkisid end keeleoskajatena, aga julgen arvata, et pool tuli mujalt Eestit,» mõtiskles Andres Rõigas.
Tema kinnitust mööda on järjepidevus väga tähtis. «Kui see katkeb või muutub marginaalseks, siis keel kaob,» lausus vallavanem. «Keele ärkamine on maailmas viimastel kümnenditel üsna aktuaalne. Paljud keeled ja kultuurid ongi jäänud püsima tänu sellele, et ühel hetkel on populaarne rääkida omas keeles.»
Kultuuriministeeriumi toetusprogrammide osakonna juhataja Merje Müürsepa sõnul on kõik toetusprogrammid üles ehitatud keelele. «Nendele raha andmine on riigieelarve läbirääkimiste tulemus. Ma usun, et see teema võetakse üles. Iseküsimus on muidugi see, kui palju need kõnelejad keele ja kultuuri heaks teha tahavad.»
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsete andmete järgi räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eelmise, 2000. aastal tehtud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt.