Kurjategijad püsivad visalt erakondades

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali väitel polnud tal seni aimu, et tema venda Indrek Toobalit on kriminaalkorras karistatud. Sestap polevat varem tekkinud küsimust, kas too võib erakonda kuuluda või mitte. Foto: Rannar Raba (montaaž)

Kuigi parlamendierakonnad on deklareerinud, et kurjategijatel pole nende liikmeskonnas kohta, leidub parteide nimekirjades kriminaalkorras karistatud inimesi. Värvikaim Viljandimaaga seotud näide on seejuures Keskerakonna peasekretäri vend.

Aastaid valitsust roolinud Reformierakonna põhikirjas pole punkti, mille alusel võiks kuriteos süüdi mõistetud liikmetele pikema jututa sule sappa panna. Samas möönis partei pressiesindaja Silver Pukk, et neil puhkudel, kus liige on oma tegevusega oluliselt kahjustanud erakonna mainet, haarab ohjad aukohus, kes otsustab, kas isik sobib erakonnas jätkama või mitte.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna alusdokument annab kriminaalse sisuga juhtumite kohta üsna üldise ja pehmesõnalise suunise: liige peab hoidma oma käitumisega kõrgel erakonna mainet.

Mustvalge säte

Seevastu Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu põhikirjas seisab mustvalge säte, mille järgi tuleb kriminaalkorras karistatud isikud partei liikmete hulgast välja arvata. Samas ei tule nad kõnealuse punkti täitmisega toime ning põhjendavad seda puuduliku teabega.

Nii näiteks võeti tänavu 7. juunil avasüli Keskerakonna liikmeks partei peasekretäri Priit Toobali vend Indrek Toobal, kellele on alates 1998. aastast määratud koguni viis kriminaalkaristust. Lisaks on Suure-Jaanist pärit noore mehe karistusregistris vähemalt üheksa kergemat väärtegu.

Viimati mõisteti Indrek Toobalile tänavu aprillis kolme kuu pikkune vangistus, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsuses on kirjas, et ta sõimas mullu suvel Suure-Jaanis purjuspäi oma tädi ning ähvardas süüdata tollele kuuluva maja. Ähvarduse kinnituseks olevat ta suure kiviga purustanud hoone akna ja koos sellega toas seisva sektsioonkapi.

Kui eeltoodut kõrvutada Indrek Toobali mõne varasema teoga, võiks seda isegi suhteliselt leebeks pidada. Näiteks osales ta 2003. aasta veebruaris grupiviisilises röövimises, mille käigus tungiti maskidega nägusid varjates Pärnumaal Kaansoos talumajja ning rünnati seal naist ja kaht meest. Ühel majas viibinud meestest haarati kõrist ning teisele lajatati puuhaluga rindkeresse. Kõik kolm suleti tagumisse tuppa ning võeti teisest toast kaasa perenaise televiisor.

Juba mõnikümmend minutit hiljem murdis sama seltskond Järvamaal Säreveres sisse garaaži, kuid jäi seal pealtnägija sekkumise tõttu tühjade kätega. Selle eest mõistis kohus Indrek Toobalile tingimisi vangistuse kolmeks aastaks poolteiseaastase katseajaga.

Info ei liigu

Hoolimata venna aukartustäratavast süütegude nimekirjast, ei teadnud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal oma sõnul seni sellest, et venda on kriminaalkorras karistatud.

«Noores põlves ikka suhtlesime, aga nüüd järjest vähem. Ma tean, et tal on olnud probleeme, aga et selle tagajärjeks on olnud kriminaalkaristus, ma ei teadnud,» rääkis ta.

Sestap polevat Toobalil olnud varem erakonnas põhjust viidata, et lähisugulane partei liikmeks ei sobi. «Nüüd olen sellest informeeritud ja kindlasti arvatakse ta välja, pole üldse küsimus.»

Peasekretäri väitel on erakondadel sisuliselt võimatu jälile saada, et üks või teine parteilane on kriminaalses teos süüdi tunnistatud. Ainus võimalus selleks olevat isiku vaba ülestunnistus või info jõudmine meediasse. «Ametlikke kanaleid mööda see teave meile ei tule. Aga kui saame muul moel asjast teada, reageerime kindlasti,» märkis ta.

Lahendusena pakkus Toobal välja erakondade liikmete nimekirja ning teiste riiklike registrite ühildamise: nii nagu erakonnale antakse teada, kui mõni liige on surnud või teise parteisse astunud, võiks oluline info lihtsamalt keskkontorisse laekuda ka mujalt.

Ta avaldas lootust, et muudatus võetakse parlamendis jutuks lähitulevikus, samal ajal, kui asutakse läbi vaatama erakonnaseaduse sätteid, mis puudutavad parteide rahastamist. «Õiguskomisjon võiks selle nõude seadusesse sisse kirjutada,» tegi ta ettepaneku.

SELGITUS

PRIIT TOOBAL,
Keskera­konna peasekretär

Kõnealust põhikirja punkti on tõesti keeruline täita. Kui saame infot, siis arvame inimese nimekirjast välja. Tühja koha pealt pole meil mingisugust alust tegutseda. Muidugi saaksime teavet otsida mingeid salakavalaid teid mööda, aga vaevalt oleks see kooskõlas andmekaitseseadusega.