Ülevoogavad emotsioonid ja ovatsioonid ei ole Seasaare näitemängu seltsi liikmetele võõrad. Seda kinnitavad saadud auhinnad ja kaunis lavakogemus koos andunud fännidega.
Seasaare selts viis lavastuse Rootsi välispubliku ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni nädalavahetus tagasi käis selts Rootsis etendamas 1930. aastate taluelust rääkivat lugu «Igavene rändur».
«Harrastusteatrid ei käi tavaliselt Eestist väljas,» selgitas majandamise eest vastutav trupi liige Reet Raudsepp olukorra ainulaadsust.
Trupp sai head vastukaja, sest väliseestlastele meeldis lavastus väga. Sealsed kriitikud olid üllatunud, et Seasaare pole professionaalne teater.
«See oli meile suur tunnustus, mis võttis algul tummaks,» ütles Raudsepp. Võõrustajad olid leidnud, et Seasaare selts peaks edaspidigi Rootsi külla sõitma.
Harrastusteatri muudab eriliseks see, et suur osa näitlejaist tegeleb näitekunstiga põhitöö kõrvalt. Kõik 20 seltsi liiget on rohkem kui kahe aasta vältel leidnud ühise aja ning saanud pühapäeviti või pärast päevatööd kokku, et teha seda, mis on nende südamesoov.
«See vajab pühendumist. Kui midagi teha, siis kirega. Muidu ei ole sellel üldse mõtet,» leidis Raudsepp.
Nende jõupingutusi on toetanud professionaalne lavastaja Margus Vaher ning kunstnik Priit Pangsepp. Ning just neid asjaolusid peab Reet Raudsepp ka põhjuseks, miks on selts saanud viimasel ajal palju tunnustust.
«Meie lavastaja oskab luua hea tervikpildi. Pealegi on ta näidendeid kirjutades arvestanud näitlejate eripära,» rääkis Raudsepp ning lisas, et tükid on olnud väga head — neis pole liigset õhku.
Südantsoojendavaid juhtumisi
Juulikuus käis selts mängimas Peipsi ääres Jõgevamaal Kasepääl. Koht on väike, aga saal oli inimestest pungil. Lava oli nii tilluke, et näitlejad ei mahtunud seal mängima, seepärast olid nad lava ees. Kõikidele etenduses olnud lauludele laulis publik kaasa. Kui etendus lõppes, aplodeeris terve saal püstijalu, laskmata näitlejaid lavalt minema.
«See oli siiras ja nii liigutav, et laval seisvatel naistel voolasid pisarad ning mõnel mehelgi oli pisar silmas. See oli eriline hetk,» jutustas Reet Raudsepp õhinaga.
Samasugune lugu juhtus pisikeses külas Tsiistres Võrumaal. Külamajja oli etendust vaatama kogunenud umbes 25 inimest, kõik pidurõivais.
«Mõni inimene ütles, et pole enne elu sees teatris käinud,» kõneles Raudsepp. «Igasse maailma nurka professionaalsed teatrid ju ei lähe.»
Linnainimesele näib kindlasti uskumatu, et memmekesed olid end ehtinud ja teatrisse tulnud esimest ning võimalik, et ka viimast korda elus. «Seal mängimine tegi südame soojaks ning vastuvõtt oli siiras ja ehe.»
Tulevikus loodetakse minna taas välismaale ja südamesoov on teha üks lastelavastus. Samuti kavatseb selts jätkata koostööd Ugala, Viljandi kultuuriakadeemia ja kultuurimajaga.
Ugalast saadakse proovideks ruume, teater aitab kostüümide ja mõningate rekvisiitidega. Akadeemias on õppinud mitu Seasaare näitlejat ning sel aastal otsib selts sealt mõnd harrastusteatrijuhti, kes nendega ühe tüki lavastaks. Huvitatud ollakse ka valgustajast, helindajast ja liikumisseadete loojast.
«Akadeemia annab meile võimalusi ja vastupidi: tudengid saavad meilt vajalikku praktikat,» selgitas Raudsepp.
Varem on seasaarlastega koostööd teinud harrastusteatri juhiks õppiv Siim Maaten. Tema on lavastanud sel kuul esietendunud «Mari Raamoti loo», kus lööb kaasa seitse Seasaare seltsi liiget.
Näitlejaid on kasutatud Otto Kose lühifilmides ning Maaja Halliku filmis, mis räägib Koidu seltsimajast. Samuti on harrastajad kaasa teinud inglise mängufilmis «The Third Falcon», mis filmiti Eestis, ning teleseriaalides.
Plaanitakse harrastusteatrite üritustesarja
«Meil on üks huvitav üritustesari plaanis,» alustas Raudsepp. «Oleme istunud ühe laua taha Viljandi kultuurimaja ja Eesti harrastusteatrite liidu juhatusega.»
Seasaare selts on välja pakkunud üritustesarja, et harrastusteatreid propageerida ning inimestele lähemale tuua. Sari «Seasaare selts esitleb» kutsuks igal kuul Viljandi kultuurimajja esinema ühe tugeva harrastajate trupi ning 2014. aasta jaanuaris päädiks see harrastusteatrite festivaliga.
«Eesti rahvateatritel on väga raske läbi murda, sest majandada on keeruline,» nentis Raudsepp. «Meie oleme suutnud seni nii toimetada, et tuleme ots otsaga kokku.»
Sel aastal on Seasaare selts andnud 20 etendust ning annab veel vähemalt kümme. Raudsepa hinnangut mööda on see traditsioonilise harrastusteatriga võrreldes väga hea tulemus.
«Unista suurelt ja siis tuleb kõik. Kui ei julge unistada, ei saavuta mitte midagi,» kirjeldas Raudsepp viisi, kuidas elus rohkem saavutada.
TUNNUSTUS
Seasaare näitemängu seltsi tänavu saadud auhinnad
• Üle-eestilisel harrastusteatrite festivalil parim suvelavastus («Päike südames»).
• Üle-eestilisel külateatrite festivalil parim lavastus («Igavene rändur»). Parima osatäitja tiitli sai seal Valdeko Jaanson ja parima noore näitleja auhinna Kersti Sillaots.
• Kuhjavere külateatrite päeval publiku lemmik «Igavese ränduriga».
Allikas: Seasaare näitemängu selts