Niiske ja jahedavõitu suvi soosis nii kartulikasvu kui haiguste arengut

Kui kartulitaimed hakkavad õitsema, on kätte jõudnud aeg, mil täiskasvanud mardikavastsed lähevad mulda nukkuma. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Kartulimugulad koosnevad umbes 80 protsendi ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on tänavu olnud Eestis piisavalt,» kirjutas Maablogis Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel.

«Tundub tõesti, et kartulisaak tuleb päris kopsakas... kui selle kätte saab,» lausus Jõgeva sordiaretuse instituudi kartuliosakonna teadur Ilmar-Aarend Polli. Mugulate ülesvõtmisega on tema sõnutsi lugu keeruline, sest iga päev sajab. Läheks ilm ükskord ometi paremaks ja laseks kartulit võtta, soovib ta.

Lehemädanik kimbutab

Ilmar-Aarend Polli jutu järgi soosib tänavune suvi suuri kartulitootjaid. «Väikekasvatajatel ja mahetootjatel, kes taimi ei pritsi, saak ilmselt eriti suur ei tule, sest lehemädanik on üsna laialt levinud,» selgitas ta. Teaduri sõnutsi on lehemädanikuoht suuresti mööda läinud nendest, kes taimi hoolega pritsisid.

Tunnustatud mahetootja, Järve-Lotuse talu noorperemehe August Tammeoru ütlemist mööda on kartul tema 0,6-hektarilisel põllul kasvanud hästi, aga ometi olevat sellega ka muret: mädanikud kimbutavad. Septembri lõpupoole, kartulivõtu ajal olevat näha, kui palju mugulaid tuleb. «Eelmisel aastal saime mahekartulit üsna palju, aga selle aasta kohta ei oska veel öelda,» lausus ta.

Aitab terve seemnekartul

Kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamise aegsetele haigustele. Mati Koppeli sõnutsi on Eesti kartulikasvatajad olnud tänavu mitmel pool hädas tõusmepõletikuga, mis muudab tärkamise aeglaseks ja ebaühtlaseks, ning varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks, hakkavad mädanema ja kuivavad.

Mõlema haiguse vältimiseks soovitab sordiaretuskeskus kasutada tervet seemnekartulit.

«Spetsialiseerunud kartulikasvatajad, kes seemnekartulit reeglipäraselt uuendavad ja keemilist taimekaitset kasutavad, on suutnud hoida kahjustajad kontrolli all ning võivad oodata head saaki,» tähendas Koppel.

Ta möönis, et väikekasvatajale kättesaadavate lehemädanikuvastaste preparaatide valik on üsna kesine, sestap peaksid nad eelistama haiguskindlaid sorte.  

Ilmar-Aarend Polli peab Jõgeval aretatud sortidest mädanikule vastupidavamaks «Andot», «Antit» ja «Jukut». Varasematest soovitab ta «Maretit».

«Lääne sordid tahavad kõik pritsimist,» tõdes Polli. «Need, mis on aretatud meil, peavad siinsetes oludes paremini vastu,» lisas ta.

Järve-Lotuse talu maadel kasvab mitut sorti kartuleid ja lehemädanik on tõesti osa pealseid ära söönud, aga August Tammeoru sõnutsi on mugulad juba all ning midagi eriti hullu seepärast lahti pole.

Saaki tuleb vähem kui mullu, aga noorperemehe ema, talutooteid turustada aitav Ruth Tammeorg lisas, et maaõunu jagub nii endale söögiks kui müügiks. «Enda tarvis võetu põhjal otsustades tuleb saak hea: mugulad on suureks kasvanud,» rääkis ta. Praegu nende talus kartulit veel ei võetavat, sest vili tahab lõigata.

Kõike kitkuda ei jaksa

Ruth Tammeorg soovitab kasvatada kartulit mahedalt. «Teised talunikud kipuvad küll väitma, et mahe läheb hirmsasti umbrohtu, aga kui põld algul korralikult äkkega üle käia ja umbrohtu kevade poole kõvasti hävitada, pole mahekartulit sugugi raske kasvatada,» rääkis ta mitmeaastasele kogemusele tuginedes.

Mahepõllul torkab praegu tõesti silma malts, sest kui kartulid on juba suured, ei saa neid enam mullata. «Kevade poole tuleb põldu korralikult harida, siis pole saak nii kehv midagi,» jäi Ruth Tammeorg endale kindlaks. Maltsa, ohakaid ja orasheina lihtsalt välja kitkuda tema jutu järgi tõepoolest ei jaksa.

Umbrohu tõrjumiseks valitakse Järve-Lotuse talus aeg, mil kartulipealsed on nina mullast välja pistnud. Siis tuleb taimi korralikult mullata ja maast harimisriistadega üle käia. «Kui hävitada rohi kevadel, mil see kasvab eriti jõudsalt, püsib põld kaua ilus,» rääkis Ruth Tammeorg.

Praegu on orashein ja malts tema sõnutsi jälle pead tõstnud, aga mugulad võetakse üles nõnda, et purusti peenestab nii kartulipealsed kui maltsa. Siis saab saagi kokku korjata. «Natuke muidugi ummistab, aga võimatut pole selles midagi,» lausus ta.  

Mardikad olid vara kohal

Peale umbrohu ja haiguste ohustavad kartulit ka mardikad. Neid on Ilmar-Aarend Polli teada tänavu palju. Seda kinnitas Mati Koppelgi ning lisas, et putukad ilmusid välja juba varakult.

Kartulimardikatega oli kimpus ka August Tammeorg. «Korja mis sa korjad, aga nad tulevad ikka tagasi,» kurtis ta.  

Mahetoodangu puhul pole enamasti muud võimalust kui kartulilehti närivad koloraado mardikad ära korjata. Neid nopivad ja hävitavad ka väikekasvatajad, kes taimi ei pritsi.

«Meie kui seemnetootjad peame siin Jõgeval pritsima taimi lehetäitõrjeks ja siis mardikaid suurt pole,» ütles Ilmar-Aarend Polli. «Enamasti hoiavad nad pritsitud taimedest eemale,» teadis ta.

SAAK
Mati Koppeli soovitused kartulikahjustajate vältimiseks
• Kasuta tervet sertifitseeritud seemnekartulit, mida saab osta seemnekasvatajatelt või aianduspoodidest. Nii väldid seemnemugulatega levivaid haigusi.
• Ära kasvata kartulit mitu aastat järjest ühel kohal. Nii vähendad mullas levivaid haigustekitajaid.
• Mugulate eelidandamine tagab taimede kiire algarengu ning võimaldab seega pärssida taimekahjustajate tegutsemist.
• Kõige tõhusam on taimehaiguste või kahjurite ilmumise varases faasis tehtud keemiline tõrje, seepärast tuleb kartulit kasvu ajal pidevalt jälgida ja vajaduse korral pritsida.
• Säilitamiseks mõeldud kartulit kasvatades on tähtis valida haiguskindlamad ja paremini säilivad sordid.
Allikas: Maablogi