Väljapetetud raha tagasisaamine takerdus paragrahvide rägastikku

Saamaks tagasi haigekassalt välja petetud raha, soovis kohtutäitur muu hulgas müüki panna pettuses süüdi mõistetud osaühingule Kaares Kinnisvara kuuluva jahilossi Viljandis Pargi tänaval. Ringkonnakohtu otsus tõmbas sellele plaanile vee peale. Foto: Rannar Raba

Viljandi ettevõtja Peeter Kaares ning tema abikaasa Janika Kaares pole allunud kohtuotsusele, mille kohaselt pidid nad haigekassale korvama väljapetetud hiiglasliku haigushüvitise. Tagatipuks keelas ringkonnakohus üleeile kohtutäituril samas kuriteos süüdi mõistetud firma vara rahaks teha.

Läinud aasta mais kohustas Tartu maakohus varemgi maksupettuses süüdi mõistetud Peeter Kaarest ning tema abikaasat hüvitama haigekassale põhjustatud 438 288.25 euro suuruse kahju. Et see tegemata ei jääks, arestiti kuus Janika Kaarese ja Kaares Kinnisvara kinnistut, muu hulgas jahilossina tuntud hoone Viljandis Pargi tänaval.

Ehkki süüdimõistev otsus sündis kokkuleppemenetluse käigus, ei maksnud Kaaresed nõutud summat loodetud tempos ja suuruses. Seepeale algatas Viljandi kohtutäitur Janek Pool täitemenetluse, mille tulemusena pidanuks eelnimetatud vara müüki pandama.

Läks kohtutäituri vastu

Novembris esitas Kaares Kinnisvara, mille ainuomanikuks oli vahepeal saanud Peeter Kaarese poeg Kaido Kaares, kohtutäiturile kaebuse, milles viitas kehtiva täitedokumendi puudumisele ja taotles protsessi lõpetamist. Et kohtutäitur sellega ei nõustunud, pöördus firma järgmiseks maakohtusse.

Ettevõtet esindanud advokaat Siiri Malmbergi põhjenduse järgi lasus võlatasumise kohustus Janika Kaaresel, mitte Kaares Kinnisvaral, ning seetõttu puuduvat alus nõuet firma vastu pöörata. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluse algatamine oli piisavalt põhjendatud.

Firma esitas seepeale määruskaebuse Tartu ringkonnakohtule ning sai üleeile sellele heakskiitva otsuse. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et riik sai küll Kaares Kinnisvaral keelata tehingud oma varaga, kuid ei või seda ka ise müüa.

Kohtutäitur Janek Pool ütles, et pole veel otsustanud, kuidas ootamatus olukorras edasi tegutseda. Samas keeldus ta ringkonnakohtu otsusele avalikult hinnangut andmast, öeldes, et tema on pelgalt menetluse läbiviija ning seetõttu pole tal voli pooleli olevat protsessi kommenteerida. Samas võib sõna «pooleli olev» reeta kavatsust vaidlus riigikohtusse viia.

Suurim pettus

«Sakalal» ei õnnestunud eile saada ka haigekassa kommentaari, sest kõnealuse kaasusega tegelnud jurist Martin Pärn oli puhkusel ning avalike suhete juht Evelin Koppel koolitusel.

Mulluse kohtuotsuse kohaselt võttis Peeter Kaares aastatel 2000—2005 osaühingutesse Lossi Rent, Kaares Kinnisvara ja Kaares Hulgi fiktiivselt tööle oma abikaasa Janika. Mehe korraldusel maksid firmad naisele töötasu ja preemiatena kokku 321 455 eurot.

Nagu uurijad välja selgitasid, ei tulnud see raha ettevõtete majandustegevusest. Palgamaksmiseks kasutati näiteks arvelduskrediiti või kandis raha firma kontole mõni teine omaniku või juhatuse liikmega seotud ettevõte. Firmade kontodele tehti ka teadmata päritolu sularahamakseid.

Samas oli sotsiaalmaks alati korralikult tasutud ning naine võis küsida töövõimetushüvitist. Kui enamikul inimestel moodustab aastate jooksul saadav haigushüvitis vaid väikese osa palgast, siis 33-aastane Janika Kaares esitas töövõimetuslehti nii regulaarselt, et haigekassa maksis talle haigus- ja hooldushüvitistena välja 438 288.25 eurot. Asutuse avalike suhete juhi toonase kommentaari järgi on see läbi aegade suurim summa, mis neilt välja on petetud.

Kohtuotsuse järgi piirdus Peeter Kaarese reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolmeaastane vangistus määrati talle tingimisi sama pika katseajaga. Janika Kaarest karistas kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga. Peetri 73-aastane ema, kes paberite järgi oli pettuse ajal firmade omanik, pidi kelmuse eest vastu võtma kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga. Kõigile kohaldati ettevõtluskeeld viieks aastaks.

SELGITUS
Peeter Kaares,
võlglane
Oleme oma võlga ikka jõudumööda hüvitanud. Täpset summat ei oska ma praegu öelda.
Mis ma ikka oskan ringkonnakohtu otsusest arvata... Hea, et meil on Eestis mitu kohtuastet. Eks nad tee oma otsuseid nii, nagu õigeks peavad, ja neid tuleb austada, nagu ka seadusi.
Seda, kuidas asi edasi läheb, on mul raske ennustada — me pole ju kohtutäitur Janek Pooliga teab mis sõbrad. Aga eks igaüks tee oma tööd nii hästi, kui saab. Mina olen seni Eesti tippadvokaatidelt abi saanud ja küllap kohtutäitur püüab omalt poolt seda asja ajada. Toimetame kõik siin jõudumööda.