Tiigrihüppe suvekooli kõik ei mahtunud

Robootika töötoas lahendasid õpetajad ülesannet füüsika ja robootika koostöös. Uuriti, mis juhtub, kui autod põrkavad kokku maanteel liikumise ja seejärel linnas liikumise kiirusega. Foto: Terje Lepp

Teisipäeval ja kolmapäeval korraldas Tiigrihüppe sihtasutus Olustvere mõisas suvekooli «Loovus, innovatsioon ja tehnoloogia», kus osales ligi 160 õpetajat kogu Eestist.

Suvekool, mis osutus pedagoogide hulgas nii populaarseks, et kõik huvilised sinna ei mahtunud, keskendus tehnoloogiavahendite kasutamisele uurimuslikus õppes. Nagu ütles suvekooli avades haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ülle Kikas, peaks uurimusliku õppe rakendamine tekitama Eesti hariduses murrangu.

Õige varsti tuleb õpilastel gümnaasiumi lõpetamiseks teha kas uurimus või praktiline töö. Just praegu on koolidel õige aeg seda muudatust ette valmistada, sest seadus jätab neile vabad käed: teemad, vormistamise reeglid, hindamiskriteeriumid ja uurimuse kaitsmise nõuded töötab välja kool ise.

Ka praktilise töö puhul on võimalused suured: õpilased võivad koostada nii luulekogu kui meisterdada roboteid.

Miks on uurimuslik õpe ning uurimistöö koolilõpetamise tingimusena nii tähtsale kohale tõusnud?

«Tahame noortest kujundada aktiivselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed. Just iseseisvast ja aktiivsest mõtlemisest ning tegutsemisest jääb tööellu suunduvatel noortel praegu puudu,» rääkis Ülle Kikas kuulajatele.

«Vähe on töökohti, kus oodatakse ainult etteantud reeglite täitmist, vaja on ka iseseisvust,» lisas ta.

Ettevõtlikkus ei tähenda, et kõik noored peavad asutama oma firma, pigem on vaja ettevõtlikkust mõtlemises. Selle arendamises on uurimuslikul õppel suur osa.

Viljandlased valmistuvad

Suvekoolis osales ka Viljandi gümnaasiumi haridustehnoloog Marika Anissimov. Et Viljandi gümnaasium on uhiuus õppeasutus, millel uurimuslikeks töödeks tehnikaseadmeid veel pole, on tal just praegu hea võimalustega tutvuda ning mõelda, mida oleks kõige huvitavam ja parem koolis kasutusele võtta.

Marika Anissimov ütles, et suvekoolis sai ta päris palju häid mõtteid eri ainete, eeskätt loodusainete õpetamise kohta.

«Uues koolis saab uurimustega tegelda rohkem ja põnevamalt, sest vahendeid tuleb järjest juurde. Usun, et hakkame neid kindlasti kasutama,» lausus ta.

Tuleb arvestada võimekust

Viljandi gümnaasiumis on kavas uurimistööd läbi teha rühmadena — nii on võimalik korraldada huvitavamaid katseid, kus on vaja mitut inimest. Anissimov on veendunud, et uus lähenemine aitab õpilastel paremini teadmisi omandada: nad saavad eri asju läbi proovida ja see on hoopis midagi muud kui teoreetiline õpe.

Ka suvekoolis viidati sellele, et uuringute järgi aitab uurimuslik õpe parandada õpilaste probleemilahendamise oskust.

Uurimuse või praktilise töö korralduslikust poolest rääkides jäi kõlama mõte, et iga kool peab lähtuma oma võimalustest ja õpilaste võimekusest.

«Latti ei saa ajada nii kõrgele, et kõik tööd peavad minema vabariiklikule konkursile,» lausus Ülle Kikas.

Samas rõhutas ta, et uurimus ei ole referaat. Mõistagi püsib oht, et õpilane teeb copy-paste ja töö ongi valmis või jääb kogu uurimisprotsess, probleemipüstitus ja järelduste tegemine pelgalt formaalseks.

«Mis aitaks? Aeg ja kogemused. Need tulevad koolidel aja jooksul,» nentis Ülle Kikas.

Töökoormus suureneb

Õpetajaid huvitas, kas on mõeldud ka sellele, kuidas uurimuste juhendamine suurendab nii õpetajate kui õpilaste töökoormust.

Ülle Kikase sõnul on seadusemuudatust ette valmistanud töörühm seda arutanud ning ühe võimalusena nähakse, et uurimistöö valmib valikkursusel. Kas õpetaja panust selle juhendamisel tasustatakse, sõltub kooli võimalustest ja juhtkonna otsustest. Ministeeriumilt ei ole selleks lisaraha ette nähtud, sest prioriteet on õpetajate üldine palgatõus.

Suvekooli põhiosa kulus töötubadele. Näiteks robootika toas lahendasid õpetajad ülesannet füüsika ja robootika koostöös: nad uurisid, mis juhtub, kui autod põrkavad kokku maanteel liikumise ja seejärel linnas liikumise kiirusega. Kõigepealt tehti teoorias arvutiprogrammi abiga ennustused ning hiljem näitas robotite praktika, kas need olid õiged.

Töötubades räägiti veel simulatsioonidest uurimuslikus õppes, kombineeritud mõõtmistest Vernieri ja Pasco seadmetega, loovusest tehnoloogias, rütmidest helis ja pildis ning paljust muust, mis on seotud tehnoloogiavahendite kasutamisega uurimuslikus õppes.

MUUDATUS
Uurimistööst saab gümnaasiumilõpu osa.
• Uue riikliku õppekava järgi tuleb edaspidi õpilastel lisaks riigi- ja koolieksamitele teha gümnaasiumi lõpetamiseks uurimus või praktiline töö.
• Muudatus puudutab neid õpilasi, kes astusid gümnaasiumi 2011. aastal. Oma uurimistööd peaksid nad kaitsma 2014. aasta kevadel.
• Nende õpilaste ettevalmistamiseks tehti koolides tunde juba eelmisel õppeaastal. Järgmise kahe aastaga peavad nad selgeks saama uurimistöö metoodika, koostama teoreetilise osa ning praktilise vaatluse ja andmeanalüüsi.
Allikas: Signe Rosin