Eesti maksab ettevõtjatele laovarude trahvi tagasi

Eesti valitsus avaldas eile, et need ettevõtted, kes on maksnud ülemäärase laovaru trahvi, saavad oma raha tagasi, kuid see otsus ei puuduta vähemalt esialgu suhkrutrahvi.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et ministeerium on pöördunud juba Euroopa Komisjoni poole, saamaks tagasi liiga suure laovaru trahviks makstud 6,584 miljonit eurot. Minister lisas, et komisjon ei ole veel pöördumisele vastanud, kuid valitsus peab tõenäoliseks, et tagastab raha nii Eestile kui teistele riikidele, keda vaidlus puudutab.

Otsus käib peale Eesti veel Tšehhi, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia kohta.

Seeder lisas, et üks asi on nõuda tagasi trahvi, kuid teine asi taotleda sellega kaasnenud kohtu-, intressi- ja muude kulude kompenseerimist. «Peame seda pikalt ja põhjalikult kaaluma,» nentis ta.

Kui komisjon kõnealuse raha tagastab, on Seedri sõnul tõenäoline, et riigisisesed vaidlused lõpetatakse ja ettevõtjad saavad tasutud trahvi tagasi.

«Maksu- ja tolliamet on alustanud siseriiklikult üleval olevate kohtuvaidluste puhul maksuteatiste tühistamist ning need kohtuvaidlused lõpetatakse,» lausus ta.

Vaidlused pooleli

Liiga suure laovaru tasu maksnud ettevõtjatele raha tagastamist ning suhkru ülemäärase laovaru tasu tühistamist arutab valitsus järgmisel nädalal. Praegu on Eestil laovarutasu vaidlusi pooleli 26 juriidilise isikuga 27,7 miljoni euro üle. Nimetatud summast on ettevõtjad ära maksnud 1,823 miljonit eurot.

Muude toodete puhul on laovaru trahvi tasunud ja vaidlustanud kümme ning suhkru puhul üheksa ettevõtjat.

Minister lisas, et suhkru­trahviga on olukord analoogne, kuid leidub ka erinevusi, mistõttu valitsuskabinet tahab asja veel arutada ega langetanud eile otsust.

«Analoogia tõttu pöördub riik komisjoni poole, et ka suhkrutrahvi määramine uuesti üle vaadataks ja raha tagastataks,» rääkis Seeder.

«Euroopa Liidu üldkohtus jätkub sügisel suhkru laovarude üle sisuline vaidlus,» märkis minister. «Selles kohtuasjas on osapool küll Poola, kuid jälgime seda protsessi suure huviga.»

Suhkru liiga suurte laovarude tasu on Seedri sõnutsi keeruline juriidiliste küsimuste ring, kuid analoogia on ilmne: ka suhkrut puudutav määrus ei olnud 1. maiks 2004 eestikeelsena avaldatud.

Põllumajandusminister avaldas lootust, et lähiajal saab ligi kaheksa aastat kestnud saaga läbi: viimaste kuude areng on olnud positiivne.

Eesti on komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete, nagu piimatoodete, riisi ja veini liiga suurte laovarude eest 6,584 miljonit eurot.

Suhkru puhul on Eesti tasunud 34,264 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast, 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, seda ei tulnud ühenduse eelarvesse maksta.

Euroopa kohtu otsus

Euroopa kohus otsustas juulis, et Eestil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt ülemääraste laovarude eest trahvi, mille Euroopa Liit meie riigile määras, sest 2003. aasta määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mail, kui Eesti ühendusega liitus, «Euroopa Liidu Teatajas» eestikeelsena avaldatud ega Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud.

Teise, samuti laovarusid puudutava otsuse tegi euroliidu üldkohus märtsis. Leiti, et uutele liikmesriikidele kehtestatud kohustus tasuda ülemääraste varude eest ühenduse eelarvesse trahvisumma ei ole õigustatud.

Sellele otsusele tuginedes ongi Eesti pöördunud komisjoni poole, et trahviks tasutud 6,5 miljonit eurot tagasi saada.

Varasema info põhjal tekkis laovaru vaidlus, kui põllumajandusministeerium ning maksu- ja tolliamet määrasid peamiselt piimapulbrit vahendanud aktsiaseltsile Pimix 16,3 miljonit krooni ülemäärase laovaru tasu.