Gaasijuhtme rajaja küsib Eestilt taas uurimisluba
EESTI UUDISED
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
24. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene-Saksa gaasijuhtme rajaja ja haldaja Nord Stream AG esitas kolmapäeval advokaadibüroo Sorainen vahendusel Eesti välisministeeriumile taotluse, saamaks uut luba teha Eesti majandusvetes uuringuid.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole olukord eelmise Nord Streami taotlusega võrreldes muutunud ning ta ei näe põhjust, miks peaks valitsus olema gaasijuhtme uuringuid puudutavat seisukohta muutnud. Teisalt lausus ta: «Ma ei hakkaks sündmustest ette ruttama ja praegu ei saa ma kindlasti öelda, millise otsuse valitsus seekord langetab.»
2007. aasta mais esitas Nord Stream Eestile taotluse uurida võimalusi rajada gaasijuhe merre Eesti majandusvööndis. 2008. aasta septembris vastas valitsus sellele eitavalt.
Estonian Airi uus kollektiivleping võib jääda sõlmimata
Eesti liinilendurite ametiühingu esimehe Rauno Menningu sõnul ei edene Estonian Airiga uue kollektiivlepingu üle peetavad läbirääkimised ning osapooled ei pruugigi käsi lüüa.
«Ametiühingu põhieesmärk on hoiduda sõlmimast halba lepingut,» märkis ta.
Ametiühing koondab suuremat osa Eesti liinilendureid. Menning nentis, et erimeelsused on suured ja nõnda võib uus leping jääda sõlmimata — see oleks Eestis õiguslik pretsedent.
Tema hinnangul ei ole pilootide hulgas hoolimata lepinguläbirääkimiste tõenäolisest ebaõnnestumisest siiski märgata Estonian Airist lahkumise meeleolusid, sest rasked ajad on ettevõttes kestnud juba ligikaudu 15 aastat ning mõnes mõttes on töötajad probleemidega harjunud.
Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen ütles, et Estonian Airi juhtkond soovib igal juhul sõlmida mõlemat osapoolt rahuldava kollektiivlepingu. Et läbirääkimised alles käivad, ei soostunud ta teemat täpsemalt kommenteerima.
Estonian Airi töötajate eelmine kollektiivleping lõppes tänavu märtsis. Mais ajakirjanduses avaldatud info põhjal oli pilootide ja lennuteenindajate uute kollektiivlepingute üle peetav arutelu jõudnud patiseisu, sest lennufirma efektiivsust silmas pidav juhtkond tahtis karmistada töö- ja puhkeajatingimusi, tõstmata seejuures palku.
Tollase info järgi oli Estonian Airi juhtkond pakkunud välja võimaluse jätta kollektiivleping üldse sõlmimata ning asuda iga piloodiga individuaalselt läbi rääkima.