Juuli algul Viljandis Tallinna tänaval avatud Tikatiiritsa käsitööpood tahab konkurentidest erineda lisaks setukeelsele nimele ka sisu poolest.
Uus käsitööpood teeb õpitubasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18 aastat Viljandis elanud Eena Verhovõhi arvates polnud linnas seni kohta, kus oleks saanud hobidega tegelda. «Ma tahtsin selle tühimiku täita. Kohe algul mõtlesin, et ei soovi teha lihtsalt käsitööpoodi — siin hakkavad toimuma ka õpitoad.»
Õpetatakse köitmist
Juunis korraldatud õpituba andis julgust jätkata ja järgmised samasugused kokkusaamised on plaanis septembrist. Näiteks 22. septembril õpetakse, kuidas käib köitmine ning mismoodi karpi meisterdada.
«Toimumisaegade kalender on juba koos ning sellega võib julgelt tutvuma tulla,» rääkis perenaine. «Õpitoad hakkavad olema laupäeviti ning neid viivad läbi eri inimesed nii Viljandist kui kaugemalt.»
Lastele hakkab õpitubasid korraldama Verhovõh ise. «Ma ei ole igas asjas meister, kuid olen hobikorras juba aastaid käsitööd teinud.»
Tema hinnangul mahub korraga meisterdama üksteist inimest, suurema hulga puhul läheb kitsaks. Õpitubades osalemise tasu ta kalliks ei pea. «Kõik vajalikud materjalid on hinna sees ning õpituba kestab kolm-neli tundi.»
Meisterdama võib tema sõnul minna ka teistel päevadel, kuid parem on see enne kokku leppida.
Verhovõh nentis, et õpitubasid korraldab ka Bonifatiuse Gild, kuid lubas, et tema pakub teistsuguseid tegevusi.
Ka Bonifatiuse Gildi perenaine Ülle Priks oli arvamusel, et õpitoad ei hakka kattuma. «Inimeste huvi ei ole nii suur, et tegevuste dubleerimine ära tasuks.»
Eena Verhovõh soovib, et tema poest kujuneks justkui klubi, kus käsitööhuvilised saaksid koos käia ning oma oskusi teistega jagada.
Omamoodi kaup
Tikatiiritsa pood tahab konkurentidest eristuda ka müüdava kauba poolest. «Värvide, voolimismassi, niitide ja nõelte kõrval on müügil looduskosmeetika ja näiteks triiburiie, mida enne Viljandist osta ei saanud,» loetles Verhovõh. Lisaks eelmainitutele leiab kauplusest pitsi, paela ning mitmesugust lõnga.
Käsitööesemeist on müügil ehted ning omaniku enda valmistatud kaardid. «Sokke ja kindaid ma esialgu müügile ei võta, sest ruumides on aeg-ajalt laste sünnipäevapeod. Kui suudan kauni käsitöö turvalisuse tagada, mõtlen selle peale,» lausus ta.
Tikatiirits tähendab setu keeles väikest sõrme. «Loodan, et kui olen poele sõrme andnud, võtab see terve käe,» iseloomustas perenaine oma ettevõtmist.