Harmoonia: hea start ja finiš, tavaline kulg

Viljandi kultuurimajas, uue nimega Sakala kultuurikeskuses tegutsev kohvik Harmoonia pakub lõunaks kopsaka kõhutäie, kuid saadud maitseelamused jäävad üpris tavapärasele tasemele.

Äsja remonditud kultuurikeskuses uksed avanud Harmoonia tegutses veel hiljuti Peetrimõisas kui aiakohvik Basiilik. Et nüüd on võimalik einestada kesklinnas, otsustasin koos paari kolleegiga ühel reedelõunal seda võimalust kasutada.

Esialgu piirnesid meie toiduootused normaalse kõhutäiega, aga kui nägime menüüs hindu, mis tundusid Viljandi toidukohtade keskmisest kõrgemad, lisandus sellele soov kogeda midagi võrratut.

Roogi võib kohvikus nautida nii letiesises söögisaalis kui kahekorruselisel välisterrassil. Et ülemise rõdu viis lauda olid parajasti hõivatud, jäime toitu ootama alumise terrassi pinkidele. Vaade polnud võrreldav endise Basiiliku pakutuga, kuid sellest tulenes ka kohviku nimevahetus.

Toiduootamise aeg andis multikultuurse kogemuse: pikad puupingid tekitasid tunde, nagu ootaks sööki väliüritusel, samal ajal kui noobel taustamuusika pakkus harmoonilist kohvikuidülli.

Tellimus: kaks praadi, supp ja salat

Kui inimesest kujuneb esmamulje minutiga, siis söögikoha kvaliteedist annavad kohe aimu roa kõrvale pakutavad saiakesed. Harmoonia kohviku kuklid olid paljutõotavad. Tavapäraste valgete nisukuklite asemel toodi lauale pehmed ja kergelt soojad kuklid, mis olid nii seest kui väljast oranžikad ja maitsvad.

Esimene roog, hakkšnitsel kartulipüree ja barbeque-kastmega, saabus viie minutiga. Portsjon oli suur ning täitis hästi kõhtu, kuid hõrke maitseid see endaga kaasa ei toonud. Šnitsel ja puder olid klassikalised, ainult kaste tundus vahest liigagi barbeque-maitseline.

Päris ruttu jõudis lauale ka suitsukana-ananassisalat. Rohekasse kaussi oli külluslikult kuhjatud maisi, ananassi, kana ning hiina kapsast, lisaks parajas koguses majoneesikastet. Nagu šnitsli puhul, oli sellegi portsjoni maitse ootuspärane.

Veidi kauem pidi ootama lõhe-krevetisuppi. Rooga menüüst tellides kujutasin vaimusilmas ette midagi koorest, kuid kohale jõudis läbipaistev supileem mereandide ja tõenäoliselt külmutatud juurviljaseguga.

Nurisemiseks polnud põhjust, sest taldrikus oli täpselt see, mille olin tellinud, ei midagi rohkem ega vähem. Supi maitse sõltus sellest, mis parajasti lusikale sattus, oli see siis juurviljamekki pakkuv porgandikuubik või hamba all krõmpsuv krevett.

Ligi pooletunnise ootamise järel jõudis viimasena meieni barbeque-ahjus küpsetatud seakaelakarbonaad mustasõstrakastmes. Tume kaste oli hea ning andis kohati mõnusalt suitsusele lihatükile maitset juurde. Küll oli aga lubatud ahjukartulite asemel taldrikul kartulipuder. Maitse järgi otsustades oli see valmistatud ikkagi kartulitest, mitte mõnest pulbrist.

Praad täitis korralikult kõhtu ning ka maitse üle ei saanud kurta, kuid makstud seitsme euro eest oleks soovinud siiski midagi lisaks.

Prae juurde käib alati ka magustoit

Magustoite tellisime lausa kolm: ühe toorjuustukoogi ning kaks šokolaadi-fondant’i ehk -vulkaani.

Marjakastmega kook oli kohapeal küpsetatud ning seda oli ka kodusest maitsest tunda. Tummisele koogile oleks ehk sobinud juurde samasugune vaniljejäätise pall, nagu serveeriti koos fondant’iga. See maius oli tõesti Harmoonia lõuna haripunkt — hõrk ja hea. Vastandid sobisid imehästi: kuum šokolaadilaava koos karge vanillijäätisega.

Kui ülejäänud lõunaga peale kopsaka kõhutäie midagi meeldejäävat ei kaasnenud, siis fondant oli küll magnet, mille pärast võib Harmooniasse ka teinekord teekonna ette võtta.

Siiski tuleb au anda kohviku menüüle. Seda muudetakse pidevalt ning Harmoonia Facebooki lehel olevad pildid ja nimetused annavad lootust, et vahel leidub seal gurmaanidele midagi rohkemat. Meie lihtsalt sattusime sinna ühel hariliku harmooniaga reedel.

HINNANG

«Sakala» toimetus hindas kohviku teenuseid viie palli süsteemis ning kõrgeima skooriga pärjati teenindajaid.
• Toit: 3,5
• Interjöör: 3,5
• Teenindus: 4,5
Allikas: «Sakala»