Kolmandat suve oli eestlastel võimalik osaleda Austria suurimal ja pikaajalisemal rahvakultuurifestivalil, Villachi Kirchtagil, mida peetakse 1936. aastast.
Tantsurühmad nautisid Austrias esinemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali korraldati juba 69. korda ning pidu kestis terve nädala, 29. juulist 5. augustini. Eesti rahvatantsijad osalesid seal 3. ja 4. augustil. Festivali kõrghetk oli 4. augustil, mil korraldati ka rongkäik.
Eesti Europeade komitee juhatuse liikme Valdo Rebase organiseerimisel asus 29. juulil Eestist teele kaks bussi kaheksa rühmaga. Viljandimaalt said sõiduvõimaluse Pärsti valla segarahvatantsurühm Pärilised ja Saarepeedi valla naisrühm Udusõlg.
Nägid palju huvitavat
Et Villach on piisavalt kaugel, nägi meie reisikava ette ka teele jäävate huvitavate linnade ja vaatamisväärsuste külastamist. Nagu ikka, on bussireisil Euroopasse esimene peatus Varssavis, kuid kahjuks vajas meie buss Kaunases remonti ning see sunnitud seisak röövis meie graafikust viis tundi ja võimaluse tutvuda Poola pealinnaga. Osa reisiseltskonnast siiski jõudis jalutama öisesse Varssavi vanalinna.
Teel festivalilinna saime uurida Poolas Wieliczka soolakaevandust ning Sloveenias Postojna karstikoopaid, Ljubljana kindlust ja väikest Bledi kuurortlinna. Austrias tõusime gondli ja tõstukiga 1911 meetri kõrgusele Gerlitzeni mäe tippu, kust avanevad vaated võtsid lausa hingest kinni.
Villach on umbes 58 000 elanikuga imeilus linn Drau jõe kaldal. Asudes Sloveenia ja Itaalia lähedal ning olles hea liiklussõlm, on see asula olnud tähtis läbi ajaloo. Seda on hävitanud nii maavärinad kui sõjad, kuid ikka on linn uuesti taastatud. Vanalinn on täis kauneid maju, kirikuid ja parke, seda ümbritseb modernne uuslinn.
Meie külaskäigu ajal oli Kirchtag muutnud terve vanalinna üheks suureks festivaliplatsiks: kõikjal olid kaunistused, telgid, pikad lauad ja toolid, esinemislavad, elav muusika ja palju rõõmsaid rahvarõivais inimesi — räägiti 50 000 festivalikülalisest.
Enamik osalejaid ning pealtvaatajaid alates beebidest kuni eakateni olid rahvarõivais: mehed uhketes nahkpükstes ning naised rahvuslikes kleitides. Nende rahvatants oli tempokas. Peamiselt esinesid jalgadele ja kätele plakse lüües ning samal ajal hüpates mehed, naiste osa oli tantsudes tagasihoidlik.
Eestlased olid menukad
Meie esinemised olid raekoja platsil, kus andsime kaks kontserti ning osalesime suurel Eesti, Austria ja Saksa rühmade galakaval. Publik elas meie esinemistele kaasa — austerlastele meeldis meie särtsakas ja hoogne tants. Imetlust pälvisid ka eesti rahvarõivad.
Võimsaima emotsiooni pakkus rongkäik, millest võttis osa umbes 4000 inimest. Peamiselt olid nende hulgas austerlased ise, aga kutsutud olid ka lähemad naabrid sloveenlased ja itaallased ning kaugemad külalised sakslased ja eestlased.
Kõikidel päevadel kestis tants ja laul hiliste öötundideni. Peamine festivalipäev lõppes suure ilutulestikuga ning pühapäeva hommikul asusime võimsate emotsioonidega laetult koduteele, tehes veel peatuse Viinis.
Mida kodule lähemale jõudsime, seda rohkem sadas vihma ja külmemaks läks ilm. Reisilt saadud elamused ja emotsioonid aitavad meil aga sooja saada ka külmas kliimas.