Artikkel ilmus 21. augusti «Sakala» paberväljaandes
Kuhu paneb metsade keskel elav vanainimene, kel pole autot, laest mahavõetud päevavalguslambi või töötamast lakanud külmutuskapi?
Ohtlike jäätmete äraveo tagavad omavalitsused
22. august 2012, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui hästi läheb, sõidab ühel ilusal päeval ohtlike jäätmete kogumise auto tema hoovi ja viib soovimatu kraami minema. Võib ka juhtuda, et kasutud ja keskkonnaohtlikud asjad vedelevad aastaid kuuri- või õuenurgas ning ootavad äravedamist. Igal juhul peab keegi selle eest maksma ja tavaliselt teeb seda omavalitsus.
Halliste vallavanem Andres Rõigas ütles, et erilist muret ohtlike jäätmetega ei ole, aga osa keskkonda saastavaid asju satub siiski üldprügisse.
«Meil on olnud ohtlike jäätmete tasuta äravedamise ringe, viimasel ajal küll enam mitte. Metsa alla satub prügi, ka ohtlikke jäätmeid, kindlasti vähem kui aastaid tagasi. Inimesed hoolivad keskkonnast rohkem. Samuti ei vahetata enam kodus autoõli ja kui seda tehaksegi, viiakse vana õli mõnda kogumispunkti, näiteks Viljandisse,» rääkis vallavanem.
Tema sõnul oleks ideaalne, kui igas suuremas keskuses tegutseks jäätmejaam. Praegu on Hallistele lähim vastuvõtupunkt Abjas. Andres Rõigas ravas, et ka Halliste valla elanikud viivad oma ohtlikke jäätmeid sinna, sest ranget joont pole elukoha järgi vahele tõmmatud.
Abja valla majandusnõunik Arvi Meidla ütles, et sealne ohtlike jäätmete kogumise punkt on avatud kolmapäeval ja laupäeval. «Eks Halliste inimesed kasuta seda ära küll, aga mis teha. Päris kurjaks me ei saa, võtame ikka vastu.»
Ohtlike jäätmete kogumise punkti käigushoiu kulu on umbes 3200 eurot aastas.
«Konteiner saab kogu aeg täis. Tuuakse vanu telereid, külmkappe, õli- ja värvinõusid ning päevavalguslampe,» loetles Arvi Meidla.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütles, et sealgi on jäätmejaam ohtliku utiili konteineritega, korra aastas rahastab aga keskkonnainvesteeringute keskus kogumisringi mööda valda, et inimesed saaksid suuremad esemed, näiteks külmikud, kohapeal ära anda.
«Varem olid suured saastajad akud, aga nüüd ostetakse neid kokku ja need korjatakse metsa alt ka üles,» rääkis vallavanem.
Tema sõnul antakse ohtlike jäätmete kogumise kampaaniast alati varakult teada ja kui vaja, saadetakse valla töömehed järele. «Kuidas üks autota naisterahvas ikka hakkama saab?»
Mustlas on ohtlike jäätmete kogumise konteiner, kuhu kõik saavad oma patareid, vana mootoriõli kanistrid ja muu saastava kraami tuua.
«Ring oli juunis, kui veoauto sõitis valla suuremad külad läbi,» rääkis Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton. «Autokast sai päris täis.»
Kui inimene on vana külmutuskapiga hädas ja kuidagi seda ära tuua ei saa, tuleb vald appi. Enamasti annab neist muredest teada sotsiaalnõunik.
Seda, et metsaalused on puhtad, Rein Anton paraku kinnitada ei saanud. Hiljaaegu seenel käies leidis ta värskelt tekkinud prügihunnikuid.
«Teeme ära!» oli siiski vaid ühekordne aktsioon ja kulub veel aega, enne kui inimeste suhtumine põhjalikult muutub. Õnneks kohtab ohtlikke jäätmeid looduses harva, sest neid saab tasuta ära anda. Pigem veetakse metsa vana mööblit ja ehitusprahti, mida olmeprügi konteinerisse panna ei saa.
Endiselt valmistavad suurt muret vanad rehvid. Tarvastu on asja lahendanud nii, et ohtlike jäätmete konteineri kõrval on kummiboks, kuhu saab need tasuta jätta. «Ikka parem kui neid metsa alt kokku korjata,» leidis Rein Anton.
Viljandi elanikud saavad oma ohtlikud jäätmed viia esmaspäeviti, reedeti ja laupäeviti vana prügimäe juures tegutsevasse kogumispunkti. Eksib see, kes arvab, et ohtlike jäätmete toomine on nagu Viljandisse turule või arsti juurde tulek. Teenindatakse siiski vaid Viljandi elanikke.
Keskkonnainvesteeringute keskuse Viljandimaa esinduse töötaja Kristjan Kalda ütles, et see asutus kannab ohtlike jäätmete äraveokulud sel juhul, kui omavalitsus on kirjutanud projekti. See on aga üsna pikk ja keeruline töö, millele lisandub põhjalik aruanne.
Sellepärast ongi osa valdu ühinenud Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskusega, kes hoolitseb jäätmekäitlusega kaasneva bürokraatia eest. Viljandimaalt kasutavad seda teenust Saarepeedi, Tarvastu, Võhma, Suure-Jaani ja Kõo vald.