Laupäeval peetakse Suure-Jaani lähistel Pärna puhketalus Viljandimaa esimest lõõtspillipäeva.
Lõõtsamehed kogunevad laupäeval
22. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihe programm pakub nii lõõtspilli algõpet kui pillimeisterdamise algtõdesid. Teadmisi jagavad teiste hulgas Toomas Oks, Toomas Ojasaar, Juhan Uppin, Ants Taul ja Margus Põldsepp.
Päeva ühele korraldajale Marek Susile (pildil) torkas Viljandimaa lõõtsapäeva idee pähe hoopis naabermaakonnas Pajusis lõõtsa õpitoas, kus ta avastas, et kandev osa sinna kogunenud lõõtsamehi oli pärit Viljandimaalt.
«Nii tekkiski plaan oma maakonna pillimeestele üks kokkusaamise päev teha, aga et ta nüüd nii suureks läks, on endale ka üllatus,» tunnistas Susi. «Päeva lõpetab simman, kuid põhiprogramm on meil väga hariva iseloomuga. Kaugem plaan on see, et Viljandisse võiks tekkida lõõtspilliharrastajate klubi.»
Korraldajate meeskonda kuuluvad peale tema ka Jaak Anderson, Lembit Paal, Allan Paal, Rein Pärtma, Tarmo Noormaa ja Heino Türk. Päeva peaeesmärk on propageerida eesti lõõtspilli ja lõõtsamängu. Lisaks soovitakse taaselustada lõõtspillitraditsioone Viljandimaal, innustada kodust pillimängimist ning tutvustada kooliõpilastele lõõtspilli ja selle ajalugu.
Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis pärineb 1886. aastast. Kodumaistest lõõtsameistritest hinnatakse eriti August Teppot (1875—1959), kelle tööst on eeskuju võtnud hilisemad meistrid. Teppo valmistas vaid kolme- ja neljarealisi lõõtspille, see võimaldas kasutada rohkem tonaalsusi ja soodustas mängutehnika arengut.
«Täpset arvu ei oska öelda, kuid maakonnas tegutseb paar-kolmkümmend lõõtsameest,» rääkis Susi, kes peab Kaitseliidu Sakala maleva staabiülema ametit.
Pärast päeva avamist on kavas õpitoad ja vabalava ning antakse lõõtspilliõpet nii algajatele kui oskajatele. Kavas on pillimeisterdamise loeng ja lõõtsaliste laat. Juhan Uppin õpetab ühe loo, Ants Taul räägib Võrumaa lõõtspillist ja Elmar Ruusamäe lõõtspilli ajaloost. Martin Müller kõneleb Johannes Madissaarest ja Heinar Kahar lõõtsalugude tekkest külas.
Õhtul ootab ees igamehekontsert, millel valitakse stiilseim külapillimees, ning päevale paneb punkti simman. Ka Pärna talu peremees Ain Arula on lõõtspillimängija.