RAHANDUSMINISTER Jürgen Ligi sõnul annavad selle aasta head maksulaekumised märku, et majanduskasv on olnud oodatust suurem. Minu arvamus on ühene: poliitik lahmib järeldustega ning otsib põhjendusi valedele otsustele ja tegemata jätmistele.
Jõesängi kaevamisest on vähe kasu, kui vett ei lisandu
/nginx/o/2017/05/09/6642645t1h111a.jpg)
22. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei saa unustada, et maksude laekumist mõjutavad majanduskasvu kõrval ka teised tegurid. Pealegi pole maksude kogumine riigi toimimise eesmärk, vaid vahend. Riigi ülesanne on tagada elanikele hea elukeskkond, sotsiaalne turvalisus ja inimväärne toimetulek.
RIIGITULU KASV tingimustes, kus paljud elanikud muutuvad aina vaesemaks, sest inflatsioon vohab, reaalsed (sealhulgas varjatud) maksud kasvavad ja sotsiaalsed tagatised muutuvad lahjemaks, pole õnnistus, vaid tagasilöök.
Rõõmustada võiks siis, kui summade kosumine tuleneks elanike jõukuse suurenemisest. Praegu johtub maksutulu kasv suuresti jõukate välismaalaste ostudest (ainuüksi soomlastelt tuleb enam kui kümnendik Eesti jaemüügisektorisse laekuvatest maksetest), piiri taha tööle läinud eestlaste sissetulekutest ja maksumäärade tõstmisest.
Eesti ekspordivood on tänavu kevadest vähenenud, sisetarbimine aga kasvab. Selline tendents lubab üheselt väita, et meie kõrgesti kiidetud kasv põhineb tegelikult võõral rahal. See pole jätkusuutlik ega kontrollitav.
12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, riigikogu, omavalitsuste hiigelvõrgustik ning palju muud on meie õblukesele erasektorile liiga raske kandam.
Pikemalt seletamatagi on selge, et niisugustes tingimustes ei saa rääkida kvalitatiivsest majanduskasvust.
Statistikaameti esialgsete andmete järgi aeglustus Eesti majanduskasv tänavu teises kvartalis kolmandat kvartalit järjest. Kasv oli kõigest kaks protsenti. Varasema kahekohalise majanduslanguse kontekstis on seda vähe. Lätis oli majandustulem samal ajavahemikul 5,1 protsenti. Inflatsioon oli lõunanaabril juulis 1,7 protsenti, meil üle kahe korra suurem, 3,9 protsenti.
Leian, et rahandusminister Jürgen Ligil tuleks majanduskasvule viitamise asemel otsida negatiivsetele tendentsidele adekvaatseid põhjendusi. Niisugused üksikud näitajad nagu maksude laekumine ei võimalda ühiskonna tendentsidest järeldusi teha. Jõesängi võib küll laiemaks kaevata, kuid sellest ei piisa, tagamaks suuremat läbivoolu. Ka vett peab lisanduma!
EESTLASTE VAESUSE juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Riigitulu kasv ei allu korrutamistehtele, mille puhul ühe teguri suurendamise korral kasvab ka tulemus. Eestlaste maksukoormust on vaja langetada ja maksurahast elatuv haldusstruktuur selle võrra koomale tõmmata. Maksupoliitika lubab nihutada mägesid, ent võimaldab ka asjad untsu keerata.