Köögivili tikub ilutaimede sekka

Linnahooldajad pole tähele pannud, et keegi ilutaimeks istutatud köögivilju suupooliseks napsaks. Foto on tehtud peenrast, kus lillede seas kasvab kena ring dekoratiivköögivilju. Foto: Kenno Soo

Neid salatilehti ei sööda. Seda peterselli pole maha pandud maitsetaimeks ja nende saialillede õisikud pole mõeldud suveroogade kaunistamiseks ega ravimikotti kogumiseks. Need on linnahaljastuse ilutaimed.

«Eelmisel aastal olid meil esimest korda haljastuses köögiviljad,» rääkis Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik. «Praegu võib neid näha raamatukogu vastas,» juhatas ta.

Värvilised lehtpeedid ja dekoratiivsed petersellid on seal ümbritsetud takeetestega. Eelmisel aastal sirgus köögiviljadega kõrvu viltleht.

Ettekasvatatud ilupeet

Inga Nõmmik rääkis, et saab haljastusmõtted põhiliselt lahtiste silmadega ringi käies, ent ka istiku- ja seemnemüüjate reklaame ja pakkumisi sisaldavaid e-kirju lugedes. «Ideed söödetakse ette ning tuleb üksnes leida, mis sobib linnahaljastusse,» sõnas ta.

Lillepottidesse istutatud köögiviljad kaunistavad ka Karksi-Nuiat. Sealgi võeti see stiil omaks mullu. «Siis kasvas lehtpeet ainult lasteaia juures,» lausus Karksi vallahoolduse heakorratöötaja Katrin Sepp.

Toona ei saanud vallahooldus lehtpeeti haljastuses soovitud mahus kasutada, sest nappis taimi. Sel kevadel kasvatasid nad neid ise ette.

Kasvuhoonet vallahooldusel polnud. Ettekasvatamiseks kasutatud ruumides ei sirgunud taimed kuigi suureks ja nägid kompositsioonides heakorratöötaja jutu järgi välja üsna armetud. «Aga nad kasvasid kiiresti järele,» meenutas ta.

Begooniat näeb sageli

Linnahaljastusse tuleb valida taimi, mis püsiksid kaua kaunid. Inga Nõmmiku sõnutsi jääb nende nimekiri sel põhjusel suhteliselt lühikeseks.

«Midagi pilkupüüdvat on linnas raske kasvatada, sest huvitavad taimed õitsevad enamasti lühikest aega,» rääkis ta. «Eelistame neid, mis oleksid ilusad kogu vegetatsiooniperioodi vältel.»

Üks lill, mis talub peaaegu kõike, on begoonia. «Meie kasutamegi palju begooniat,» lausus Paistu vallas haljastusega tegelev majandusjuhataja Merike Kukk. Peale valla keskuse pakuvad sealkandis silmailu kaks kooliaeda, kus kasvavad peamiselt püsikud.

Kooliaias tuleb lastel tegutseda üks päev. Õigupoolest saavad nad majandusjuhataja ütlemist mööda valida, kas teevad need tunnid peenramaal või tõstavad koolimajas mööblit. Üldiselt tullakse valla haljastuses toime oma töötajatega.

Peenraid aitavad korras hoida kooli koristajad ja teinekord kastab Merike Kukk taimed mööda minnes ise. Tema sõnutsi on püsikutega lihtsam, sest kogu aeg uusi lilli osta pole raha.

Vallamaja ees ilutseb Paistus juba mitmendat aastat roosipeenar. Mulgi mehe kuju juures oleva kompositsiooni koostamiseks on soovitused andnud kunstnik, aga sealgi domineerivad begooniad.

Inga Nõmmiku sõnutsi kasutatakse seda lille palju ka Viljandis: begooniat lillekerades ja ripp-begooniat amplites. Tugev ja ilusate õitega, on see Nõmmiku arvates hea haljastustaim.

Salat ja saialill väsisid

Lillepeenarde eest hoolitsemine käib linnal hankelepinguga. Tingimused on antud ja üle jääb üksnes hooldajate tegevusel silm peal hoida. «Eks nad ise tea, kui palju mingi töö jaoks inimesi vaja on,» sõnas Inga Nõmmik.

Katrin Sepp ütles, et Karksi-Nuia suvehaljastuse korrastamiseks eraldi inimesi ei palgatud. «Saame oma lillendusega ise hakkama,» kinnitas ta.

Hooldamist ja kastmist alustatakse hommikul kella kaheksa paiku, mil autosid on hõredamalt.

Hiljuti tuli korrastusringil osa salatit ära noppida. «Lehed hakkavad väsima, seepärast võtsime muist välja. Vihm ja kehv ilm teevad salatile liiga,» tõdes Sepp. Sügiseni taim tema jutu järgi vastu ei pea.

Saialilledega on sama lugu. Karksi-Nuia keskväljaku parkla äärsetest triibulistest kastidest tuli ära kaksata neidki. «Võime üht-teist kõpitseda ja koledamaid õisi välja noppida, aga ka see taim annab ilmadele järele,» rääkis haljastustöötaja lillest, mis sobib samuti söögilauale.

Köögitaimi on Karksi-Nuia haljastuses teisigi. «Mõnes kohas oleme kasutanud peterselli, aga teised taimed kipuvad temast üle kasvama,» lisas ta.

Kolm aastat ühtemoodi

«Üritame teha igal suvel midagi uut moodi. Läheb üksluiseks, kui ühed ja samad ideed ja taimed korduvad,» ütles Kat­rin Sepp. Mullu köitsid Karksi-Nuias pilku mesilasemotiivid, mis kadusid pildilt tänavu kevadel, kui tuli uus kirju kujundus.

Viljandis käib haljastus kolme aasta kaupa. Kujundus tehakse terveks riigihanke perioodiks. «Enam-vähem samasugune kui tänavu näeb see välja ka 2013. aastal,» ütles Inga Nõmmik. Kui riigihanke periood läbi saab, tuleb tema sõnutsi uuesti mõelda, milliseks linn muuta.

Ulatuslikku taimede vahetamist avalikku haljastusse ei plaanita. On tavaline, et kevadel, juba maikuus saavad maha võõrasemad ja sarvkannikesed. Juuni lõpupoole tuleb suvine istutus. «Siis kujundame uuesti lillevaasid ja osa lillepeenraid. Suvelill tuleb peale,» lausus Nõmmik.

Sügisel Katrin Sepa jutu järgi haljastustaimi tavaliselt ei vahetata, vaid hoitakse nii kaua, kuni neid kannatab vaadata. «Midagi suurt enam plaanis pole,» sõnas ta.

LEHTPEET EHK MANGOLD  

Vahemere maade rannikualadel metsikult kasvav suurte siledate või kurruliste lehtedega lehtpeet näeb punapeedi kõrval välja justkui hiiglane.
• Sordist sõltuvalt võivad selle varred olla valged, kollased või punased.
• Toidule lehtpeet värvi ei anna, küll aga punapeedile iseloomulikku maitset.
• Lehtpeet on toitev ning sisaldab rohkesti mineraalaineid, suhkruid ja vitamiine.
• Toiduks kõlbavad nii lehed kui varred.
• Väga noortest vartest ja lehtedest saab teha toorsalatit.
• Lehtpeet sobib liharoogade, soojade salatite ja suppide valmistamiseks.
Allikas: www.maailma-viljad.ee