R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ärmal oli jutuks tervislik koolitoit

, reporter
Ärmal oli jutuks tervislik koolitoit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tõsiste vestlusteemade järel said külalised mekkida Eesti mahetoodetest valmistatud toitu.
Tõsiste vestlusteemade järel said külalised mekkida Eesti mahetoodetest valmistatud toitu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 18. augusti «Sakala» paberväljaandes

Neljapäeval presidendi kodutallu kogunenud mahetalunikud, tippkokad ja teised asjaosalised olid üksmeelel, et välismaiste tomatite asemel võiksid eestlaste kõhtu täita kohalikud. Küsimus on ainult selles, kuidas need taludest tarbijateni toimetada.

See oli juba teine kord, kui president Toomas Hendrik Ilves kutsus Abja lähedale Ärma tallu Eesti mahetootjad, tippkokad, teadlased ja kohaliku elu edendajad.

Säärase kogunemise idee oli presidendil tekkinud poolteist aastat tagasi ühes restoranis käies. Selle omanik oli kurtnud, et ta ei leia Eestist teatud tooteid, samal ajal kui president teadis väga hästi, et neid siin leidub. Ärmal peetud kohtumisel tahetigi need pooled omavahel kokku viia.

«Eesti peab olema võimeline ise ennast kvaliteetse ja puhta toiduga varustama,» lausus Ilves. «Me ei pea ostma kaugelt välismaalt toodud tomateid, mis ei ole kunagi kokku puutunud mullaga. Mul on hea meel, et meie kokad ja söögikohad ning ka paljud hariduselu korraldavad omavalitsused on sellest aru saanud.»

Koolis on vähe kohalikku

See, et restoranide kõrval peaks kvaliteetne toit jõudma ka koolide ja lasteaedade menüüsse, oli presidendiproua Evelin Ilvese juhitud vestlusringi peateema.

Hiidlaste koostöökogu esindajad Ly Kaups ja Reet Kokovkin tutvustasid seal  projekti «Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale» kestel tehtud uuringut, mis näitas, et Hiiumaa koolides ja lasteaedades ei kasutata kohalikke toiduaineid peaaegu üldse.

«Väideti, et kohalik toit on kallis ja seda on raske kätte saada,» nentis Ly Kaups.

«Näidismenüüde abil oleme nüüdseks tõestanud, et tegelikult pole mahetoodetest toit muust kallim. Endiselt on aga probleem logistikas.»

Tihtilugu on kokkadel hirm veterinaar- ja toiduameti ees, kelle nõudmised on  kohaliku toidu varumisel takistuseks olnud. «Siin oleneb palju suhtumisest, kuidas üks või teine ametnik tööd teeb,» tõdes Reet Kokovkin.

Nüüdseks on sõlmitud esimesed lepingud Hiiumaa koolisöökla ja kohalike väiketootjate vahel. Plaanis on lapsi ka harida, et nad pakutavat toitu hinnata oskaksid.

Kaalul on laste tervis

Seda, kuidas toiduvalik mõjutab laste tervist ja tulevikku, selgitas kliiniline lastepsühholoog Kai Teeäär.

«Umbes kuus aastat tagasi hakkasin vastuvõtule tulnud laste vanematelt muu hulgas küsima, mida ja kuidas nende lapsed söövad. Ja ma kuulsin lausa uskumatuid lugusid!» tõdes psühholoog. «Nüüd tean, et uskumatud lood jõuavadki minu kabinetti, sest ei ole võimalik saada tervet psüühikat, kui toituda niinimetatud rämpsust.»

Kõige sagedasem teema, mis toiduga üles tõuseb, on hüperaktiivsus. See toob endaga kaasa meeleoluhäired, depressiivsuse ja kriminogeensuse. «Selle üle, et hüperaktiivsus on seotud toidule lisatavate sünteetiliste magus- ja värvainetega, teadlased enam ei vaidle,» tõdes kõneleja.

Uue moodsa diagnoosina on hakanud levima bipolaarne häire, mida seostatakse Kai Teeääre sõnul samuti toidu kvaliteediga.

«Kui haigeks peame muutuma, et saaksime aru: puhas toit pole mingi moeasi, vaid väljapääsmatu küsimus?» jättis esineja kõigile mõtelda.

Vestlusringis said sõna veel Eestimaa talupidajate keskliidu ühistegevusnõunik Leho Verk ning osaühingu Pädaste juhatuse esimees Imre Sooäär.

Viimasena mainitu andis rahvasaadikuna teada sellest, et riigikogus loodi suve algul kohaliku toidu ja turismi toetusrühm, mis püüab kõnealusele liikumisele edaspidi kaasa aidata.

Külalised said mekkida mahetooteid ning kuulata Viljandi kultuuriakadeemia ansamblit Midri.

Märksõnad
Tagasi üles