Pärimusmuusika aidas otsiti superstaarihakatisi

Algaval superstaarisaate hooajal istuvad kohtunikena laua taga Mihkel Raud, Maarja-Liis Ilus ja Mart Sander. Foto: Siim Piirak / Sakala

Kõik, kes läinud laupäeval pärimusmuusika aida läbipaistvatest ustest sisse astusid, said osa kogu maja täitvast saginast ja tundsid, kuidas õhk pakatab pingest. Käis saate «Eesti otsib superstaari» eelvoor.

Lauljakarjäärist unistajad täitsid saale lauldes või hääleharjutusi tehes. Nad kordasid sõnu ja noote ning mängisid peas läbi erinevaid palu.

Sadakond huvilist oli kokku tulnud sooviga astuda valgusvihku ning kohtunike ette. Kuigi kogunemine oli määratud kella kümneks, pääsesid esimesed lauljad kohtunike ette alles veidi enne südapäeva.

Algaval hooajal istub uue kohtunikuna laua taga Mart Sander. Esimest korda sai ta seda tööd maitsta üle-eelmisel laupäeval Narvas asetleidnud eelvoorus. Maarja-Liis Ilus ning Mihkel Raud on juba staarisaate veteranid.

Aida kohvikusse tulnuid võtsid vastu kaameramehed ja helirežissöörid, teadetetahvlid osalemiseks vajaliku infoga, pikk järjekord registreerimislaua taga ning vadistavad laululinnud.

Staariks soovijate vahele sattunud turistid kogusid end kõigepealt uksel ning alles siis võtsid südame rindu, et teha järgmine samm sündmuste keerisesse. Võis märgata, et ka nemad tundsid õhus olevat pinget ning läksid elevile.

Kui ma ooteruumi astusin, võttis keegi neiu tagaseinas loo üles ning ajapikku jäid teised ükshaaval vaiki. Kõik kuulasid hingestatud laulmist ning kui neiu lõpetas, võitsid vaikuse ovatsioonid — nii toetav oli see laulurahvas.

Kui keegi tuli kohtunike juurest edasisaamise kinnituseta, olid konkurendid valmis lohutama ja toetama — näis juba, et eestlased on suutnud oma erimeelsustest üle saada. Üksteisele jagati õpetussõnu ning aidati valida laulu, millega kohtunikke pahviks lüüa.

Kui kõigi osalejate suul oli küsimus «Kas sa said edasi?», siis mõttes mõlkus neil ilmselt: «Kas mina saan edasi?»

Inimesi oli saabunud kõikjalt Eestist Saaremaalt Otepääni. Oli neid, kes olid tulnud siia ise, ja neid, kelle saate meeskond oli leidnud linna peal jalutades. Kõigil oli aga sama soovunelm — olla järgmine Eesti superstaar.

Kelli Kibar oli koos sõbrannadega Viljandisse sõitnud Haapsalust. Ta kinnitas, et kohtunike ees olla oli äärmiselt pingeline ning käed värisesid nii enne kui pärast. Kõik teisedki osalejad rääkisid esinemishirmust. Ja loomulikult kommenteerisid kohtunikke, näiteks «Nad pole üldse avatud!», «Kes nad õigupoolest on?», «Ma sain tema käest jah-sõna!».

Lauljaid väntsutati piisavalt ning kõik, kes olid tulnud saama tähelepanu, seda ka said. Viljandlanna Stefania Airapetjan ütles, et enne kohtunike ette minekut oli tal suur hirm.

«Põhiline oli kartus, et sind ei võeta, et sa pole piisavalt hea,» selgitas ta. Tema hinnangul garanteerivad edasipääsu häälega mängimine ning emotsionaalsus. Neiu esitas kohtunikele laulu «Bye Bye Blackbird».

Viljandimaalt pärit Getter Rang, kes esitas Sandi Thomi «I wish I was punk rocker», leidis, et tegemist on väärt kogemusega, ning tähtsaim oli tema arvates edasi anda energiat.
Staarisaate produtsendi Kaupo Karelsoni sõnul oli Viljandisse tulek hea mõte, sest pärimusmuusika ait on üks paremate tingimustega kohti, kus eelvooru on tehtud.

«Järgmisel aastal võiks tagasi tulla, sest Viljandi rõõmustas meid nii ruumi kui inimeste mõttes,» lausus ta ning lisas, et võistlema oli kogunenud arvatust palju rohkem rahvast.

Produtsendi ütlemist mööda ei näita saate vorm veel kulumise märke. Selle taga on tema arvates korralik produktsioon ning head inimesed. «Viljandis on palju ilusaid kohti, mida saate tarvis ära sai kasutada,» ütles Karelson võidurõõmsalt.

Kohtunikud andsid edasipääsuloa 15 noorele lauljale.