Noorte parvsaunaliste sõit Õhne jõel jäi lühikeseks

Esimesena sündmuspaigale jõudnud Mustla komando päästja aitab kaht hädasolijat, kellest üks oli stsenaariumi järgi teadvuseta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile hommikul meelitasid päästeautode sireenid Suislepa kooli taha Õhne jõe äärde hulga uudishimulikke. Õnnetust siiski ei juhtunud, algas hoopis veepäästeõppus.

Stsenaariumi järgi vajus jões külili kahekorruseline parvsaun, millel oli kümmekond noort. Õppusega harjutati päästetegutsemist veeõnnetuse korral ning politsei, kiirabi ja Võrtsjärve vabatahtlike järvepäästjate koostööd.

Päästjad tulid ruttu

Kell kümme teatasid õppuse juht Rainis Liir ja üks «pealtnägijaid» hädaabinumbrile parvsaunalt vette kukkunud paanikas noortest.

«Õppusel käituti nii, nagu oleks tegemist reaalse sündmusega,» selgitas Liir.

«Appi! Me upume ära!» kõlasid jõelt noorte hüüded, kui neliteist minutit pärast väljakutset Mustla päästekomando auto kohale jõudis. Viie minuti pärast toodi kaldale esimesed kannatanud: teadvuseta tüdruk ning noormees, kes oli teda veepinnal hoidnud.

Minut hiljem jõudsid kohale Tõrva komando päästjad ning politseinikud. Pisut rohkem kui pool tundi pärast väljakutset sõitsid jõe äärde ka Elva ja Viljandi päästjad ning kiirabi. Nendele järgnesid Võrtsjärve vabatahtlikud, kes tulid kaatriga sündmuspaigale mööda vett.

Rainis Liir rääkis, et päästeti seitse noort ning välja toodi ka uppunu. «Üks õppuse eesmärke oli tähtsustada päästevesti kasutamist: ellujäänutel olid vestid seljas, kuid hukkunul mitte.»

Jõepõhja lastud inimesesuuruse nuku leidsid päästjad tema andmetel üles tunniga.
Õppuse juhi sõnul on tähtis, et inimesed näeksid päästjate tööd ning just seetõttu leidis tegevus aset kitsal jõel.

Toimiti operatiivselt

Õppuse vältel jälgisid ametkondade tööd vaatlejad, kes hindasid muuseas ka operatiivsõidukite liiklusohutust.

Rainis Liiri sõnul jäädi tööga rahule. «Koostöö muutub iga õppusega järjest paremaks. Loodan siiski, et kõik õppisid siit midagi.»

Liir selgitas, et vabatahtlike õppustesse kaasamine on ohutuse seisukohast tähtis. «Piirkonnad on suured, aga pääste- ja kiirabibrigaade on liiga vähe,» kurtis ta. «Sellegipoolest oleme alati valmis reageerima.»

Liir rääkis, et paari kuu eest, kui Võrtsjärvel jäid kadunuks paadimatkajad, oli eilse õppuse stsenaarium juba valmis kirjutatud. «Elu näitas, et oleme õigel teel ning selliseid asju juhtub.»

Tema arvates annab see tõestust, et veepäästeõppusi on vaja korraldada. Sel suvel jääb see aga ainukeseks. Aastas korraldatakse neid tavaliselt kaks või kolm.

Päästeameti andmetel on käesoleval aastal uppunud 33 inimest, veeõnnetustesse sattunuid on olnud veelgi rohkem. Põhjused on peamiselt ohutusnõuete täitmata jätmine ning oma võimete ülehindamine.