Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Kui ühe piirkonna auks ja uhkuseks on mõni ehitis, tekib oht, et aja möödudes saab sellest hoopis häbiplekk. Nii juhtus ka Abja vallas kunagise linavabrikuga. Iseseisvuse taastamise järel jäi koht kasutuseta ning järgmise kahekümne aasta jooksul uhke hoonekompleks üksnes lagunes.
Õnneks hakkavad ajad taas muutuma ning kunagise vabriku alal on juba mõnda aega mürisenud ehitusmasinad. Järgmiseks sügiseks peaks linavabriku häärberist uute omanike käe all saama konverentsi- ja puhkekeskus.
Ettevõtmise taga olevad inimesed ei soovi veel täpsemalt rääkida, missugune asutus rajada plaanitakse. Teada on niipalju, et kuna harilikul konverentsi- ja puhkekeskusel poleks Läti piiri ääres mõtet, tahetakse pakkuda midagi pisut teistsugust.
Võib aimata, et tulevikus on Abja vallas koos Ärma taluga kaks eksklusiivset turismikompleksi. Elu näitab, kas paarikilomeetrise vahemaaga kompleksid hakkavad teineteist ärilises plaanis kimbutama või tekib tänu lähedusele hoopis kasulik sünergia.
Abja linavabriku omaaegne uhke tööstushoone on lammutatud ning praegu veel püsti seisva, kuid halvas seisukorras telliskorstna saatus lahtine. Ent tehtagu selle kohta milline otsus tahes, vabrikuhoone kadumisest on igal juhul kahju.
Eelnev ei tähenda muidugi, nagu puudunuks kompleksi uutel omanikel põhjus niiviisi talitada. Esiteks oli too ehitis väga kehvas seisus, teiseks ei suudetud sellele välja mõelda head otstarvet. Põhimõtteliselt olnuks võimalik hoone kas või konserveerida, kuid seegi nõudnuks palju raha.
Loodetavasti ei tule linavabriku kompleksi tulevikku ümbritseva saladuseloori peidust välja ebameeldivaid üllatusi ning väärt plaanid suudetakse hästi teoks teha.