Abja linavabriku häärberist saab konverentsikeskus

Vabriku territooriumi tagumises servas asuv joonestusmaja on saanud värske välisilme ning sinna kavandatakse tulevase konverentsikeskuse teenindava personali ruume. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaks aastakümmet kasutuna lagunenud Abja linavabriku territooriumil mürisevad taas masinad ning selle taga seisva häärberi juurest kostab saagimist ja kopsimist.

Kunagi Tsaari-Venemaa moodsaimaks peetud linavabrik jäi pärast Eesti taasiseseisvumist tühjaks ning on ümbruskonna mulkidele andnud põhjust pigem häbiks kui uhkuseks. Vähe sellest, et ajahambal on lastud kompleksi punasest tellisest imposantseid hooneid takistamatult pureda, on koht korduvalt omanikku vahetanud ning andnud ainest mitmeks kohtuvaidluseks.

Nüüd on vabriku 100-aastase hoonestusõiguse ostnud osaühing Kissa Vara, mille omanikeringi kuuluvad omal ajal vabriku käivitanud insener Mats Kissa lähisugulaste järeltulijad. Ühtlasi on ettevõte ostnud naaberkinnistu koos inseneri lossiks hüütava kauni häärberiga.

Kui vabriku alal on viimastel kuudel käinud peaasjalikult lammutus- ja heakorratööd, siis häärberist kavatseb firma järgmiseks sügiseks kujundada konverentsi- ja puhkekeskuse, mille klientidena nähakse eeskätt rahvusvahelisi ettevõtteid.

Suurlinnadest kaugel

Osaühingu juhatuse liige rääkis, et sugulussidemete tõttu insener Kissaga on projekt ettevõtte omanikele emotsionaalselt tähtis, kuid see peab end ka äriliselt ära tasuma.

«Tegime põhimõttelise otsuse, et linavabriku maa-ala peab korda saama. Kaalusime pikalt ja põhjalikult, milline majandustegevus seal end õigustaks. Analüüsisime mitut ärimudelit, kaasa arvatud linatööstuse taasavamist. Lõpuks jõudsime järeldusele, et kõige targem on panustada konverentsi- ja puhkekeskusesse,» selgitas ta.

Naine tunnistas, et traditsioonilisele konverentsikeskusele ei sobi Läti piirist kiviviske kaugusele jääv koht. Optimaalseks peetakse, kui see asub suurlinnast kõige rohkem tunni pikkuse autosõidu kaugusel, Abja-Vanamõisa külla jõudmiseks kulub aga nii Riiast kui Tallinnast umbes kaks tundi.

«Seepärast mõistsime, et meie äriplaan õnnestub üksnes siis, kui pakume midagi erilist. Meil on kavas luua mitmes mõttes ainulaadne keskus, kuid praegu on töö veel nii varajases staadiumis, et me ei taha selle detaile avalikustada.»

Küsimusele, kui palju Kissa Vara linavabrikusse investeerib, vastas naine umbmääraselt, et tegemist on seitsmekohalise summaga. Ühtlasi lisas ta, et arendustegevuseks on firmal konkreetne eelarve, mida pingsalt järgitakse. Ühtegi üleliigset või eelarves ettenähtust suuremat kulutust ei saavat arendaja endale lubada.

Tööde kohapealse projektijuhi Meelis Lepa sõnul olid tehase hooned äärmiselt nigelas seisukorras, mistõttu polnud pääsu peatootmiskorpuse lammutamisest. «Uksed ja aknad olid pikalt avatud olnud ning külm oli müürid paigast liigutanud. Võib-olla oleks seda saanud hädapärast ka säilitada, kuid sel juhul tulnuks suurele tööstushoonele leida mõistlik otstarve. Seda ei suutnud me siin kauges maanurgas paraku välja mõelda,» rääkis ta.

Niisiis on praeguseks tehasest järel mõned väiksed abihooned, millele püütakse samuti eluvaimu sisse puhuda. Kontorihoonel on parandatud karniisi ning tuletõrjedepool vahetatud katus ja aknad. Värske välisilme on saanud niinimetatud joonestusmaja, millesse kavandatakse tulevase konverentsikeskuse teenindava personali ruume.

Korstna tulevik on lahtine

Ehkki vabriku tähtsaim tun-nus — vana telliskorsten — turritab endiselt taeva poole, on selle edaspidine saatus Lepa sõnul lahtine. Kui korstna ümbruses hooneid lammutati, olevat osa selle pitsist kopamehele peaaegu kaela kukkunud. Seda, et varinguoht püsib, tõendavad korstna ülemises otsas olevad augud ja praod, millest päikesevalgus läbi tungib.

Renoveerimistööde algul polnud kiita ka häärberi tervislik seisund. Omanikutundeta üürilised olevat viimse kui tüki sealsest väärtuslikust parketist ahju ajanud, ühtlasi võimutses seintes mädanik. Nüüdseks on häärberi seinad parandatud ning uus plekk-katus peal. Teine korrus on muudetud varasemast kõrgemaks, sest algupäraselt madalate lagedega ruumid poleks konverentsi- ja puhkekeskusele sobinud.

Majja tuleb 400-500 ruutmeetrit kasulikku pinda.

Ehkki 2009. aastal asutatud osaühing Kissa Vara on loodud peamiselt Abja linavabriku äriprojekti elluviimiseks, on ettevõte tegelnud ka rahvusvahelise kaubandusliku vahendustegevusega.

MÄRK

Abja linavabrikul on olnud läbi aastakümnete Mulgimaa jaoks märgiline tähendus.
• Abja-Vanamõisa külas paiknev imposantse väljanägemisega vabrik oli oma algupäevil Tsaari-Venemaa moodsaim, sest seal hakati insener Mats Kissa eestvõttel linavarsi leotama soojas vees.
• Töö seiskus kompleksis jäädavalt 1990. aastate algul. Ehkki vahepeal on mitu ettevõtjat lubanud kohale uue elu sisse puhuda, pole sellest varem asja saanud.
• Lisaks konverentsi- ja külastuskeskuse rajamisele on osaühing Kissa Vara pidanud plaani Euroopa abiraha toel vanasse kontorihoonesse teha külamaja, kuid seni pole mõttele rahalist toetust saadud.
Allikas: «Sakala»