Raha üksi ei otsusta, vaja on tahet

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maapäeva peakorraldaja Krista Habakuke sõnul on maapäeva võtmesõnaks koosloomine.
Maapäeva peakorraldaja Krista Habakuke sõnul on maapäeva võtmesõnaks koosloomine. Foto: Elmo Riig / Sakala

ETNA mikrokrediidi projekti algatajate hulka kuuluva Viljandimaa käsitööettevõtja Kristel Habakuke sõnul võib väike rahasüst panna mõnikord aluse suurele eduloole.

Ometi rõhutab ta, et ainüksi rahast pole kasu, kui alustav ettevõtja ei oska seada endale võimetekohaseid sihte.

Eestis on väikeste ettevõtete loomiseks mikrolaenugruppe tehtud varemgi. Kristel Habakukk, mis kannustas teid mittetulundusühingu ETNA kaudu veel ühe sellise algatusega välja tulema?

Mõne aasta eest kuulutas Avatud Eesti Fond välja kriisiprogrammi konkursi. Sellele oodati ideid, mis aitaksid lahendada maal ja monofunktsionaalsetes asulates tööhõiveprobleeme ning parandada inimeste elujärge.

Et selleks ajaks Eestis juba oli mõni pisiettevõtlust toetav väikelaenugrupp ja minagi olin ühest tuge saanud, nõustusin kohe ettepanekuga kutsuda ETNA kaudu ellu veel üks, just maanaistele mõeldud programm.

Meie mõte on lasta naistel selle programmi kaudu kõigepealt kompida, kas nad on üldse valmis ettevõtjana tegutsema. Alles siis, kui nad on veendunud, et tahavad tõesti vähemalt iseendale töö tagada, hakatakse rääkima krediidi pakkumisest.

Peame silmas ennekõike neid, kes on jäänud töötuks või kellel on võimalik põhitöö kõrvalt veel midagi teha, et oma sissetulekut kasvatada ja kindlustada. Soodsatel tingimustel antav väikelaen võib olla määrava tähtsusega, et soetada väiksemaid käibevahendeid või osaleda mõnes suuremas projektis, kus nõutakse omaosalust.

Kui paljudele naistele olete valmis niisugust tuge pakkuma?

See ei ole massiprojekt. Ühes grupis saab lõpuks olla viis kuni seitse naist. Seltskonda ei tohi suureks ajada, sest osalised peaksid vajaduse korral ka üksteist toetama.

Esialgu kogunevad niinimetatud mentorgrupid, kus on rohkem naisi. Mentorid, kes on ise selle kadalipu juba läbi teinud, tegelevad nendega kuus kuud ja alles seejärel koorub välja laenugrupp. Võib eeldada, et nii mõnigi mõistab poole aasta jooksul, et talle ei sobi olla ettevõtja.

Tähtis on, et grupi liikmed saavad võimaluse mõelda, enne kui sellesse ettevõtmisesse sukelduvad. Kuus kuud peaks olema piisav aeg, et arutada läbi kõikvõimalikud raskused, mis ettevõtet alustades võivad tekkida.

Igale grupile on kasutamiseks ette nähtud ligi 9600 eurot. Mis alustel seda välja laenatakse?

Raha ei laenata kõigile liikmetele võrdselt, vaid lähtudes igaühe vajadustest. Mõistagi peab alustav ettevõtja aru saama, millised on tema võimed ja vajadused.

Kõik põhineb omavahelistel paindlikel kokkulepetel. Näiteks on võimalik, et inimene liitub grupiga, kuid ei kasuta laenuvõimalust kohe, vaid alustab esialgu niisama tegevust ja küsib raha aasta pärast. Selle aja peale on teised juba tagasi maksnud.

Olete ise omal ajal ühe niisuguse grupi liikmena äri alustanud. Kui palju sellest abi oli?

Päris palju. See lahendus ei aita inimest kiiresti ja lõplikult jalgele, kuid annab talle hea lisatõuke. Lõpuks sõltub kõik ikkagi sellest, kas temas on jõudu ja tahet pinnal püsida — raha üksi ei otsusta. Eriti tähtis on valmidus teiste endataolistega suhelda ning nende kogemustest õppida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles