Siseministeerium sai valmis eelnõu, mis loob omavalitsustele võimaluse saada toetust koolivõrgu korrastamiseks. Selles keskendutakse elujõuliste gümnaasiumide arendamisele.
Riik plaanib toetada tugevaid suuri koole
15. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seletuskirjas seisab: «Selleks et aidata kaasa gümnaasiumivõrgu korrastamisele, tuleb arendada kõigis maakonna või piirkonna keskustes välja tugev, kvaliteetset ja valikuterohket haridust pakkuv eraldi seisev gümnaasium, mis ühtlasi vähendaks õpilaste vajadust liikuda teistesse keskustesse.»
Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ning maksimaalne kuus miljonit eurot. Projekte on perioodil 2007—2013 kavandatud rahastada Euroopa regionaalarengu fondist 23 673 933 euroga. Kohustusliku 15-protsendilise omafinantseeringu tagab toetuse saaja.
Võimalused ja piirangud
Toetus jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks annab riik seda, rajamaks või rekonstrueerimaks neid hooneid, kus hakkab või jääb tööle eraldi gümnaasiumiaste.
Teiseks toetatakse ruumiprogrammi kohandamist ka nendes hoonetes, kus gümnaasium suletakse ning toimima jääb põhikool. Piirang on seatud põhikoolidesse kavandatud investeeringute mahule: need võivad moodustada taotletavast toetusest kõige rohkem 20 protsenti.
Toetust ei saa investeerida eraldi seisvatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse, sest neid on riik viimastel aastatel niigi palju toetanud.
Eelnõu seab ühtlasi piirangu, et riik toetab üksnes investeeringuid, mida tehakse hoonetesse, kus kasutusele võetav suletud netopind ei ületa kümmet ruutmeetrit selle koolihoone õppekoha kohta.
«Koolide majanduskulud moodustavad üldhariduskuludest liiga suure osa, mistõttu õpetajate palgaks jääb ebaproportsionaalselt vähe raha,» põhjendavad seda piirangut eelnõu koostajad.
Tallinn, Viljandi ja teised
Toetuse taotlejad jagunevad kolmeks. Arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldi gümnaasiumi moodustamiseks saavad nelja Eesti suurema linnana toetust taotleda Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.
Teiseks võivad omaette gümnaasiumi moodustamiseks toetust taotleda Jõhvi ja Rapla vald ning Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn.
Teiste taotlejatena näeb eelnõu ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsusüksusi, kus on taotluse esitamise ajaks juba moodustatud eraldi gümnaasium.
Taotlejaid määratledes on lähtutud põhimõttest, et toetus läheks piirkonda, kus gümnaasiumihariduseks piisava kriitilise õpilaste arvu säilimine on tõenäoline.
«Vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsus on elanike arvu poolest piir, mis lubab eeldada gümnaasiumis kolme paralleelklassi olemasolu,» leiavad eelnõu koostajad.