Nagu oleks petta saanud

Tauno Tuula

FOTO: Elmo Riig

MUL ON õnnestunud käia tsirkuses Moskvas, Peterburis ja veel mõnes Venemaa linnas ning mul on kujunenud sellest oma ettekujutus. Minu meelest on see koht, kus tehakse akrobaatikat ja mustkunsti, žongleeritakse ning näidatakse dresseeritud loomi.

Olen käinud laste ja lastelastega jõudumööda ka rändtsirkuses — muu hulgas Viljandis. Tundub, et nende trupid on tavaliselt moodustatud elukutselistest ja erru läinud artistidest või headest amatööridest, sest etenduste tase on loonud tõelise tsirkuse eeskava tunde.

Hiljuti vaatasin Männimäel tsirkuseetendust, mille eeskavas puudusid kõik minu kuvandiga kooskõlas olevad tunnused.

Areenil polnud isegi põrandat — etendused anti murul. Laes rippus ainult üks köis ja seega puudus igasugune võimalus esitada akrobaatikat. Peale mõne rivis liikuva poni polnud ühtegi dresseeritud looma.

Kloun ei osanud rääkidagi, saati siis žongleerida, ning tema esinemine hirmutas lapsi. Olid üks läti tüdruk ja kaks sakslast, kes suutsid köit mööda ronida. Ühesõnaga: kogu etendus oli madala tasemega palagan, mille esitajad tundusid heal juhul olevat amatöörikandidaadid. Ainuke etteaste, mille puhul demonstreeriti mingisuguseidki oskusi, oli lassokeerutamine.

KUI MÕNELE külastajale oli nimetatud etendus esimene tsirkusekogemus, ei taha ta vist enam kunagi selle osaliseks saada. Tahan neile öelda: see polnudki tsirkus ja kindlasti peaksid nad minema kunagi päris tsirkusesse.

Kui ei taheta Venemaale sõita, siis Eestis oleks kõige parem vaadata Moskva või Peterburi tsirkuse külalisetendusi. Soovitan soojalt lastega ühe lõunamaamatka asemel ära käia Moskva tsirkuses: võimas elamus on tagatud.

Euroopa Liit ei luba Moskva tsirkusel siin kõikide loomadega käia, seepärast saab enamikku dresseeritud loomi näha üksnes kohapeal. Samuti pole võimalik kaasa tassida kogu tehnikat, mida on vaja kõrgetasemelise akrobaatika esitamiseks.

Männimäel oli mul lapselapse ees häbi ja tundsin, nagu oleksin petta saanud.

Tagasi üles