Juurdepääsuühendusi loovad tema ütlemist mööda need ettevõtted, kes pakuvad internetiteenuseid.
Internet jõuab kliendini kas õhu või kaabli kaudu.
«Peab siiski aru saama, et uue kaabli ehitus on väga kallis,» toonitas Harjo. «Maja elektriga ühendamine võib maksta kümneid tuhandeid eurosid, sama suur kulu on maja ühendamisel valguskaabliga.»
Tema selgitust mööda on aga võrgurajamise kulusid võimalik vähendada, jagades need mitme osalise vahel.
Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase võrdles rajatavat põhivõrku majale vundamendi ehitamisega.
«Kui poleks seda võrku, ei saaks tulevikus mingist kiirest internetist rääkida,» kõneles ta. «Praegu arvavad paljud, et internetiühenduse puhul peab majja tulema juhe. Tehnoloogia on aga tublisti arenenud ning ühel hetkel võib ka mobiilimastist kiiret internetiühendust saada.»
Selleks peavad juba operaatorid ise paigaldama mobiilimastidesse vajalikud seadmed ja saatjad. Kui operaatorid lähiaastatel 3G seadmed uue põlvkonna 4G tehnoloogia vastu vahetavad, siis ei pruugi see garanteerida suuremat levi.
«Levi ulatus sõltub operaatori infrastruktuurist ja kui mastis pole seadmeid, siis pole ka levi,» selgitas Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt. «EstWin aitab pigem operaatoreid mahu osas, sest 4G võrgus on kiirused kordades suuremad ja olemasolev infrastruktuur võib mingil hetkel hakata kiirust piirama.»
Euroopa Liidu rahast saadi 22 miljonit eurot, et sellega esimesed 2000 kilomeetrit võrku valmis ehitada. Tänavu saab valmis 2300 kilomeetrit, kuid siis on see summa otsas. Mille eest ehitatakse ülejäänud 4100 kilomeetrit, ei ole veel selge.
«Väga loodame, et valitsus leiab lisaraha,» lausus Harjo. «Kui tuleb kõige mustem stsenaarium ja baasvõrgu ehitus saab jätkuda alles aastal 2015, siis loomulikult ei jõua kiire internet inimesteni nendes piirkondades, kus seda ei ole. Olen siiski optimistlik ning loodan, et võrk valmib kokkulepitud ajaks.»
Kuidas aga kiire internet kliendini jõudma hakkab, on üks põhiteemasid, mida arutatakse 29. augustil lairibafoorumil.