Ühisele veevärgile iga huvilise hammas peale ei hakka

Kopp kaevab maad, et torustikule pinnaalune pesa teha. Kas ja kuidas majapidamine ühise ringlusega ühendada, on iga peremehe ja tema rahakoti otsustada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Omavalitsused pakuvad euroraha abiga veevärki laiendades elanikele mugavama elu võimalust, aga hind sunnib osa inimesi sellest ära ütlema.

Suure-Jaanis on torutööd väldanud viimased paar aastat ja nagu ütles vallavanem Tõnu Aavasalu, prognoositi liituvat rohkem majapidamisi, kui tegelikult vedu võttis. Esimeses ja teises etapis liitus oodatud saja majapidamise asemel 80.

Aavasalu lausus seda vaagides, et esiteks on paljudel oma kaev ja ühisest torust tuleva vee hind on kallinenud. Teine ja hoopiski olulisem põhjus: selleks, et vesi saaks majja ja reovesi majast ära, tuleb omajagu rahakotti kergendada. Kui raha just pangakontol ei igavle, võib summa üle jõu käia.

Mitu tööd, mitu hinda

Tõnu Aavasalu rääkis, et liitumistasu eest küsib vald esimesel aastal sümboolset hinda ehk 200 eurot. Tema sõnul tuleb maksta ainult kanalisatsiooniga ühendamise eest ning vee saab tasuta kauba peale.

«Tõsi, ühinemisest üksi ei piisa,» nentis vallavanem. «Elanikul tuleb kanda kulu, mis hõlmab töid liitumiskohast tema majani. Samuti tuleb arvesse võtta majasisesed tööd.»

Tuginedes asjatundja hinnangule, tõi Aavasalu näiteks, et torutööd majani nõuavad keskmiselt 400—500 eurot, maja sees aga võivad need maksma minna 600—1000 eurot. Ühist hinnakirja ei ole, sest majapidamised ning elanike soovid on erinevad. Kes on kuldsete kätega mees ja asja tunneb, saab ise palju töid ära teha ning sellega kokku hoida.

Hinnast hoolimata on enamik inimesi, kel avaneb võimalus oma kodu ühise veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga liita, sellest Aavasalu kinnitust mööda ikkagi huvitatud. Seda näitab tema sõnul asjaolu, et vee tarbimine on Suure-Jaanis kasvanud: varasema 1400 kuupmeetri asemel kulub vett nüüd 2000 kuupmeetrit kuus.

Suure-Jaani elanik Heiki Einulo on üks neist, kes otsustas avanenud võimalust kasutada ning oma kodu ühise veevärgi ja kanalisatsiooniga liita.

«Asi läheb kulukaks, aga olen otsustanud ühineda, maksku mis maksab,» lausus ta. «Olen siin majas viis aastat ilma selle mugavuseta elanud.»

Einulo ütles, et praegu on tema majapidamisel naaberelamuga kahe peale reoveepaak, mida tuleb tühjendada tavaliselt kord kuus. See tülikas toiming maksab 15 eurot. Vett saab ta oma õue kaevust, mis jääb mehe hinnangul mingil määral kasutusse ka edaspidi.

Ilma harjunu ei kiirusta

Karksi vallavanem Arvo Maling ei osanud veel nimetada summat, mida vald kavatseb ühise veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eest küsida, kui äsja alanud torutööd järgmisel sügisel lõpevad.

Küll meenutas ta, et viimati, kuus aastat tagasi tehtud torutööde järel oli selle hind 6000 krooni ehk pisut üle 380 euro. Milline tuleb see summa nüüd, asub vald alles arutama.
Kui palju peab iga majapidamine oma torutöödele kulutama, selle kohta soovitas vallavanem küsida hinnanguid asja tundvate firmade käest.

«Suhteliselt kulukas ettevõtmine, aga eks maksjale ole kõik alati kallis,» hindas Maling.

«Vanemad inimesed, kes on eluaeg ilma hakkama saanud, ei pea seda ehk nii tähtsaks ja nende seas on liitujaid vähem. Nooremad kasutavad võimalust ilmselt rohkem.»
Vallavanem lisas, et kui algul otsustab osa majapidamisi liitumisest ära öelda, siis ilmselt tulevikus saavad kõik kodud ühise veevärgi ja kanalisatsiooni.

Abja vallavanema Peeter Rahneli sõnul eeldab tiheasustusega alal elav inimene enamasti, et tema kodu on ühise torustikuga ühendatud, ning kui on võimalus, siis enamik majapidamisi seda ka kasutab. Samuti leidis Rahnel, et veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumine pole väga kallis.

Varem Abja vallas tehtud torutööde liitumishindade kohta tal andmeid käepärast polnud.