Kellel olevat teod pintslisse pistnud kõrvitsahakatise, kes täheldab aplaid limukaid mööda nõgesevart patseerimas — nii räägivad aiapidajad taimi ründavast kahjurist.
Niiske ilm meelitab tigusid aeda
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
14. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui metsa alla lähen, siis kõik krõbiseb jalge all,» sõnas puu- ja köögiviljakasvatusega tegeleva osaühingu Solveiko juht Anu Rebane.
Tal kasvab metsaveerest teisel pool teed köögivili, aga kapsalehed ei paista tigudest söödud olevat.
«Eks see olene sellest ka, kuidas sa niidad,» nentis Rebane. «Kui viljade ja juurikate ümber sirgub pikk hein, on tigudel ju hea kasvupind.»
Teod armastavad niisket ja seepärast meeldib madal muru neile tunduvalt vähem.
Aiamaa äär puhtaks
«Esialgu oli meil istanduses kõik väga ilus ja puhas, polnud peaaegu ühtegi tigu näha, aga viimased päevad on neid tulnud küll,» märkis Polli aiandusuuringute keskuse taimekaitse ja biokeemia labori teadur Kersti Kahu. «Mida niiskemad ja vihmasemad on päevad, seda rohkem tigusid välja tuleb.»
Nii Kersti Kahu kui Anu Rebane tõdesid, et tänavu tigude uputust pole. «Neid on nii nagu tavaliselt või natukene rohkem,» lausus Rebane. Temal pole seda juhtunud, et teod mõne vilja ära oleksid söönud.
Mida vähem hooldatud on istandus ja heinasemad põõsaalused, seda rohkem leidub seal ka limuseid. Eelkõige tegutsevad teod aga nendes hoovides ja aedades, mis on metsade ja heinamaade vahel, mitte asulates.
Kanad ja tuhk aitavad
«Muretsege endale kanad või pardid, siis on kõik teod kadunud!» soovitas hädalistele Tarvastu valla Saariku talu perenaine Tiia Klein ning rääkis, et tema ämmal pole kaks aastat enam kanu olnud ja marjapõõsastele tekkisid teod. «Kui kanad lahtiselt kõnnivad, siis neid lihtsalt ei ole. Teod pole mul midagi ära söönud. Ei näe ka teisi.»
Muidugi võib tigusid peletada spetsiaalse tõrjekemikaaliga, kuid Kersti Kahu soovitas selleks kasutada ka tuhka või lupja: kas ühe või teisega tõmmata alale piir ümber ning kui tigu sellest üle roomab, ta lihtsalt sureb. Sellist tõrjet saab teha aga ainult kuiva ilmaga.
Väiksel aiamaal on Kahu sõnutsi kõige otstarbekam teod lihtsalt ära korjata.
Marjakastidesse roomanud teod nopitakse Polli aiandis samuti käsitsi välja. Selleks on tööl kaks inimest, kes tõstavad kombaini peal marjakaste ja võtavad tigusid välja. «Eks mõni üksik jää ikka alles, aga meil läheb mari veel sügavkülma ja sealt tuleb ta igal juhul ilusti pinnale,» rääkis Kahu.