Teenistust leida aitav laager jäi huvipuuduse pärast ära

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igas laagris pidid noored hoolitsema ka oma heaolu eest. Ise tuli kütta sauna, teha lõket ja muid vajalikke töid. Sellised ülesanded toovad välja, kes on tegusamad ja kes rohkem viilima kipuvad. Foto on juuli lõpul asetleidnud Laagna laagrist: Marina ja Vladimir tõid grillimiseks puid.
Igas laagris pidid noored hoolitsema ka oma heaolu eest. Ise tuli kütta sauna, teha lõket ja muid vajalikke töid. Sellised ülesanded toovad välja, kes on tegusamad ja kes rohkem viilima kipuvad. Foto on juuli lõpul asetleidnud Laagna laagrist: Marina ja Vladimir tõid grillimiseks puid. Foto: Liisi Peets

Täispikkuses artikkel ilmus
7. augusti «Sakala» paberväljaandes


Esmaspäeval Suure-Jaani vallas algama pidanud laagrisse «Nupp tööle!» registreerus mõniteist töötut noort, kuid avapäeval oleks neist Vanaõue puhkekeskusesse kohale tulnud vaid neli.

«Ei ole mõtet teha laagrit nii väikesele seltskonnale,» nentis Eesti tööandjate keskliidu projekti «Nupp tööle!» juht Kadri Seeder.

Ta rääkis, et paljud laagrist huvitunud noored mõtlesid ringi ega vastanud seejärel enam e-kirjadele ja telefonile. «Kõige hullem ongi see hommikune ärakukkumine, kui vaadatakse, et vihma sajab, ega tulda kohale.

Muutlik meel on projektijuhi sõnul ka põhjus, miks tööandjad noori värvata pelgavad. «Seda näitab meie projektikogemus ja tööandjad kinnitavad, et noor lubab, aga ei tule ja loobub kergesti,» lausus Seeder. «Järelikult ei ole töötus nii põletav probleem, kui on võimalik ringi mõelda.»

Eesti töötukassa Viljandimaa osakonna karjäärinõustaja Tiina Ott ütles, et nõustamisel käib enam-vähem võrdselt nii noori kui vanemaid, kes on mingil põhjusel töö kaotanud. «Juba eelmisel aastal ootasime, et sügise poole, kui kõrgkoolid on oma vastuvõtud sulgenud, noorte töötus kasvab, aga seda polnud märgata,» tähendas ta.

16—24-aastaste töötute laager pidi kestma kolm päeva. Et see on juba üks kord Viljandimaal huvipuuduse tõttu edasi lükatud, otsustas projekti meeskond, et siin nad rohkem ei proovi.

«Teeme laagreid nüüd teistes piirkondades,» lausus Kadri Seeder ja lisas, et see on aset leidnud näiteks Harjumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal. Plaanis on minna Läänemaale ja siis veel kord Harjumaale.

«Ei usu, et Viljandimaal asukoht mõjutajaks sai — teisteski piirkondades pole laagrid maakonnakeskuses olnud,» kinnitas projektijuht ja lisas, et transport oli kõikjale korraldatud ja laagri eest maksab noorte asemel Euroopa sotsiaalfond.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles