Kiirlaadijata jäänud Abja vald loobus elektriautost

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abja vallamaja ees elektriauto seisma ei hakka, sest selle kasutamise kohta tehti mitu muudatust ning sõiduki kasutegur muutus kahtlaseks.
Abja vallamaja ees elektriauto seisma ei hakka, sest selle kasutamise kohta tehti mitu muudatust ning sõiduki kasutegur muutus kahtlaseks. Foto: Peeter Kümmel / Elmo Riig (fotomontaaž)

Abja vallavalitsus ütles riigilt küsitud elektriautost lahti, sest esialgu soodsa liikumisvõimalusena tundunud neljarattalise mõttekus muutus uute asjaolude valguses küsitavaks.

Abja vallavanem Peeter Rahnel ütles, et elektriautoga seonduvad lepingud otsustati sõlmimata jätta peamiselt seetõttu, et Mitsubishi i-MiEV pole maapiirkonnas sama kindel töövahend kui sisepõlemismootoriga auto.

Vallavanem rääkis, et esialgu tundus omavalitsuse sotsiaaltöötajale senine sõiduk riigi pakutud elektriauto vastu välja vahetada soodsa võimalusena. Rahneli sõnul on sotsiaaltöötaja käsutuses vallale kuuluv bensiinimootoriga Citroëni väikekaubik, ent selle kasutusaeg hakkab peagi otsa saama.

Kiirlaadija asukoht muutus

Selle, kas ja mitut elektriautot ta soovib, pidi Abja vald nagu teisedki omavalitsused sotsiaalministeeriumile teatavaks tegema läinud aasta septembriks. Peeter Rahneli jutu järgi tehti sellele järgnenud poole aasta jooksul i-MiEV’ kasutamisega seonduva kohta aga mitu muudatust ja veebruariks jõuti vallavalitsuses arusaamani, et elektriautost võib tulla rohkem tüli kui abi.

Eelmise aasta 14. augustil potsatas Abja vallavalitsuse e-postkasti sotsiaalministeeriumi kiri, milles anti teada, et Abja-Paluoja valiti üleriigilise elektriautode kiirlaadimispunkti asukohaks, ning paluti ühtlasi välja selgitada, kuhu selle võiks ehitada. Tingimusi oli kaks: tolmuvaba ja hea nähtavusega parkimiskoht kahele autole ning kohviku või kaupluse lähedus.

«Arutasime natuke asja ja leidsime, et Abja-Paluoja keskel on selleks suurepärane koht,» meenutas Peeter Rahnel. Ta täpsustas, et jutt käib Pärnu maanteel Mulgi kõrtsi vastas asuvast parkimisplatsist, kus praegu on ohtlike jäätmete vastuvõtt. «Olime valmis selle sealt ära viima,» lisas vallavanem.

Praeguseks on aga teada, et kiirlaadimispunkti Abja valda ei tule. Nagu kinnitas laadimisvõrgustikku rajava sihtasutuse KredEx pressiesindaja Tarmo Seliste, püstitatakse lähim kiirlaadimisjaam kümmekonna kilomeetri kaugusele Karksi-Nuia. Karksi vald on aga Viljandimaal ainus, kes ütles elektriautodele juba alguses ei.

«Kiirlaadimisvõrku rajades lähtuti sellest, et Eesti saaks ühtlaselt laadijatega kaetud, mitte sellest, milline omavalitsus oma sotsiaaltöötajatele autot taotles,» selgitas Tarmo Seliste. «Sotsiaaltöötajate elektriautode laadimiseks on mõeldud tavalaadijad, mitte kiirlaadijad. Tavalaadijaid saavad kasutada ainult omavalitsustöötajad oma autode laadimiseks ning need paigaldatakse omavalitsuse territooriumile.»

Peeter Rahnel leiab aga, et ilma vallakeskuses asuva kiirlaadijata elektriauto end sotsiaaltöötaja sõiduvahendina ei õigusta. «Meie kliimas vajab vähemalt praegu pakutav elektriauto kiirlaadimispunkti,» on vallavanem veendunud.

Oodatust kallim kasko

Peeter Rahneli sõnul on elektriautol ka esialgu räägitust märksa suurem kaskokindlustusmaks, mida tuleb tasuda omavalitsustel endil. Kui esiti reklaamisid sotsiaalministeerium ja Mitsubishisid müüv Silberauto kaskokindlustuse ligikaudse aastakuluna 150 eurot, siis tegelik kulu jääb ministeeriumi kinnitusel 500 euro piirimaile.

Ühtlasi leidis Rahnel, et elektriauto kasutamisega kaasas käiva aruandluse koostamine on töömahukas ning kahandab sõiduvahendi kasutegurit veelgi.

Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuhi Merle Ploompuu sõnul on see väide aga ebatäpne. Ta avaldas kahetsust, et Abja vald temaga selles osas ühendust ei võtnud ja selgitust ei palunud.

«Vallad peavad tagama, et autot kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks, ja olema võimelised kontrollimisel seda meile tõendama. Mingisuguseid vorme, mida selleks täita tuleb, me ette ei andnud,» rääkis Ploompuu. «Enamik kasutajaid peavad lihtsalt sõidupäevikut, mis ongi ilmselt kõige lihtsam ja ametiautode puhul täiesti tavaline.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles