Taimehaigus toob kokku aiandusinimeste ümarlaua

Bakterpõletikust kahjustatud taim oleks justkui põletada saanud: lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Haigestunud taimeosadest eritub bakterlima, eriti niiske ilmaga, ning haigestunud võrsetipp paindub võlvjalt allapoole. PÕLLUMAJANDUSAMET Foto: Põllumajandusamet

Juulis kirjutas «Sakala», et Viljandimaal tuvastati esimest korda Eestis eraaiast viljapuu-bakterpõletik. Praeguseks pole kinnitust leidnud, et ohtlik haigus oleks levinud, kuid teisipäeval saab kokku seda käsitlev aiandusinimeste ümarlaud.

«Meil on seni teada üks kolle ja selle kohta, et levik oleks laiem, kindlaid andmeid praegu pole,» ütles põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsman.

Tema sõnul on veel viis kahtlaseks tunnistatud proovi, kuid need pole laborist lõppvastust saanud. Kaks neist on kontrollimisele toonud inimesed ise ning ülejäänud avastas põllumajandusamet oma monitooringu käigus. «Need juhud on eri kohtadest, mitte üksnes Viljandimaalt,» täpsustas Metsman.

Põllumajandusameti Viljandi keskuse peainspektor Helve Henning sõnas, et kuigi küsimärke on õhus, ei saa öelda, et nakatumine oleks levinud. Proovide tulemusi pole oodata enne augusti lõppu.

Koosolek toob selgust

Bakterpõletiku nakkuse tuvastamine on aeganõudev protsess. «Teisipäevasel kokkusaamisel räägib labor, kuidas proov nendeni jõuab, mis sellega tehakse ning kui palju see kõik aega võtab,» ütles Ülle Metsman.

Sakus korraldatavale ümarlauale on tema sõnul oodata aiandusliidu liikmeid ja puukoolide esindajaid ning infot on levitatud põllumajandusameti kodulehe ja aiandusliidu kaudu.

Koosoleku eesmärk ongi anda ülevaade viljapuu-bakterpõletikust. Ümarlaual kirjeldatakse seda ohtlikku haigust, räägitakse bakterpõletiku monitooringu ja järelevalve tulemustest ning toetustest, mis on mõeldud ettevõtjale tõrjemeetmete rakendamiseks.

Märge ZP-b2

Eesti kuulub viljapuu-bakterpõletiku eest kaitstavasse piirkonda. See tähendab Ülle Metsmani sõnutsi rangeid nõudeid siia toodava paljundusmaterjali suhtes. Eesti kuulub kaitse alla 2005. aastast. Siis hakkasid sissetoodavale taimematerjalile kehtima ranged taimepassinõuded.

Paljudes Euroopa riikides on kõnealune taimehaigus piirkonniti levinud, kuid neis on ka puhvertsoone, kus kahjustajaid pole. Sellistest paikadest tohib Eestisse taimi tuua. Märge ZP-b2 taimepassis tähistab seda, et taim pärineb bakterpõletikuvabast piirkonnast.

«Hoiame oma keskkonda selle kahjustaja eest väga tugevalt,» kinnitas Metsman. Tema ütlemist mööda praegu paanikaks põhjust pole. «Nii kaua, kuni rohkem haigusjuhtumeid pole tuvastatud, ei saa ühtegi meedet rakendada ega midagi radikaalset teha,» tähendas ta.

Haiguse avastamise järel kehtestatakse tavaliselt erirežiim ning haigestunud puud ja nende ümbruses kasvavad saastumiskahtlusega taimed tuleb välja juurida ja põletada.