Õpilases peab aine vastu huvi tekitama juba põhikoolis

Eero Järvekülg Foto: Kenno Soo

Kuni üheksanda klassini oli Tanel Kiisi füüsikaõpetaja endise Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg. Tema saatiski poisi esimest korda olümpiaadile.

Eero Järvekülg, milline oli Tanel Kiis õpilasena?

Ta oli korrektne, tagasihoidlik, kuid mõtlev. Tanel püüdis ja suutis käimas oleva aruteluga järge pidada. Kui ta lisas oma võimekusele töö, polnud ta lihtsalt maakonna kuue parema hulgas, vaid paistis silma ka riigi tasemel. Põhikooli ajal polnud Tanelil veel piisavalt auahnust, kuid mäletan hästi, kuidas ta keskkooli ajal köieveos oma klassi võistkonnas hasarti läks. Meeskonnaspordis oli ta väga innukas.

Kuidas algas Tanel Kiisi tee olümpiaadidele?

Soovitasin Tanelil minna olümpiaadidele. Ta oli esialgu nõus käima, kuid lisatööd ei tahtnud eriti teha. Üheksanda klassi lõpul pidasin noormehega nõu, et ta võiks tulevikus rohkem füüsikale pühenduda. Ta oli nõus minema füüsika-matemaatika süvaklassi. Kui Tanel hakkas ise juurde õppima, paranesid tulemused märgatavalt.

Kui palju on Viljandimaal Tanel Kiisi suguseid andekaid õpilasi?

Neid leidub vähe. Kokku peavad ju langema kaks asja: spetsiifiline võimekus ja huvi.
Huvi on inimeses juba lasteaias. Sellest piisab kuuenda klassini, sealtpeale läheb vaja võimekust.

Miks on raske õpilastes füüsikahuvi tekitada?

Enamasti on õpilased universaalselt võimekad ning tänapäeval on neil tohutult palju süvenemisvõimalusi. Õpilastel peab olema füüsika vastu eriline huvi, et nad oleksid nõus seda ise uurima ja selle kallal vaeva nägema. Õnneks pühendus Tanel just füüsikale.

Kuidas saavad õpetajad andeka õpilase arenemisele kaasa aidata?

See oleneb õpetaja isiksusest. Selleks et õpilane jõuaks kõrgele tasemele, on vaja teda sundida — hoida teda füüsika juures juba põhikoolist saati ja tekitada temas ühtlasi huvi. Et õpilane gümnaasiumi ajal olümpiaade naudiks, tuleb teha palju eeltööd.