Võistluskirg tõi olümpiaadil hõbeda

Tanel Kiis hakkas ise füüsikat lisaks õppima gümnaasiumis ja edasiminekut oli kohe märgata. Sügisel asub ta Tartu ülikoolis seda ala tudeerima. Foto: Kenno Soo

«Vaadake, seal seisab meie kangelane. Ta on küll tagasihoidlik, kuid väga tubli!» tutvustasid elevil kohalolijad mulle ruudulist triiksärki kandvat noormeest.

Tõtt-öelda olin ta linnavalitsuse istungisaali astudes kohe ära tundnud, sest vanuse poolest poleks ükski teine ruumis olija passinud osalema viimasel rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil. Endise Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi abiturient Tanel Kiis aga käis seal ja teadmisteproov läks väga hästi: ta sai hõbemedali.

See seletas, miks meer Loit Kivistik oli kolmapäeval enda vastuvõtule kutsunud nii noormehe kui tema endised füüsikaõpetajad.

Kohvilauas tegid kohalolijad tunni aja jooksul puust ja punaselt selgeks, miks Kiisi-suguseid andekaid füüsikuid Viljandis eriti pole. «Aineid on palju ning noored ei leia aega vähemalt poolteist tundi nädalas ise füüsikale keskenduda,» seletas poisi esimene füüsikaõpetaja Eero Järvekülg. «Huvi tuleb tekitada juba põhikoolis,» kinnitas olümpiaadilistega tegelev füüsikaõpetaja Lilian Tambek.

Ka Tanel Kiis kaasati mitu korda põnevasse vestlusesse, kuid enamjaolt jäid tema sõnavõtud napiks ja konkreetseks. Nii tagasihoidlik poiss ei tõusekski ehk esiplaanile, kui teda ei kergitaks sinna olümpiaadide saavutused.

Esimene olümpiaad

Tänavu peeti rahvusvaheline füüsikaolümpiaad esimest korda Eestis ning nagu Tanel Kiis, pälvisid ka teised neli Eesti meeskonna liiget võistluselt medali. Saadud hõbeda ja kogutud punktidega oli Kiis eestlaste hulgas paremuselt teine.

Üldjoones oli noormees tulemusega rahul, kuid üht-teist oli tal endale ikka ette heita. «Kui olin protokolli vaadanud ja uuesti ülesannetesse süvenenud, nägin, et ka kuld polnud võimatu,» kommenteeris ta oma saavutust.

«Et ma polnud nii suurel võistlusel varem käinud, oli mul kogemusi vähe,» tõdes Kiis. Ta tunnistas, et kaotas kogemuste nappuse tõttu punkte just eksperimendi voorus. Seevastu teooria voor läks tal hästi. «Olin teoorias vist eestlaste hulgas isegi esimene,» arvas noormees.

Tanel Kiis nõustus üldlevinud arvamusega, et eestlaste koostatud füüsikaülesanded olid varasemate olümpiaadide omadest keerulisemad. Vastuvõtulauas arutas nooruk teistega, et ainuüksi kooliteadmistega oleks 50 maksimumpunktist saanud ehk ainult kolm-neli.

«Ülesanded olid küll rasked, kuid ehk just seetõttu eestlastele ka natukene soodsamad,» oletas noormees. Erinevalt eelmistest aastatest keskendusid need seekord rohkem füüsikale kui matemaatikale.

Peale esimese suurvõistluse on Viljandi noormees osalenud ka paljudes kodumaistes olümpiaadides ning nendeski silma paistnud. «Sel aastal sain Eesti matemaatikaolümpiaadil esimese koha,» nimetas ta, kuid lisas, et matemaatika ei kütkesta teda samavõrd kui füüsika: «Matemaatikat olen õppinud nii palju, kui füüsikas vaja läheb, ja sellest piisas, et tulla Eestis esimeseks.»

Võistlusmoment sütitab

Tanel Kiis pole üdini füüsikafanaatik. Kui uurisin, mida ta arvab füüsikamaailmas kirgi kütvast Higgsi bosonist, tunnistas noormees, et ta pole sellega eriti kursis. Samuti ei osanud ta esile tõsta endale enim huvi pakkuvat teadusvaldkonda.

Füüsikas olid poissi seni innustanud olümpiaadid ning nendega kaasnev võistlusmoment. «Osalesin olümpiaadidel juba põhikoolis, kuid gümnaasiumis tulid paremad tulemused ja siis hakkasin ise juurde õppima,» kirjeldas ta.

Tahe võistelda õhutab teda end järjest enam täiendama. Tanel Kiisi silmi tekkis korraks säde, kui ta rääkis järgmisest võistlusest, maailma füüsikaolümpiaadist. «See peetakse aastavahetusel Indoneesias ning rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi kuld- ja hõbemedalistid on sinna kutsutud,» seletas Kiis.

Säde tuhmus, kui noormees nentis, et ei saa tõenäoliselt siiski võistlusel osaleda, sest hõbeda pälvinud õpilased peavad tasuma sõidukulud ise.

Füüsikasse kui teadusesse plaanib Tanel Kiis põhjalikumalt süüvida sügisel, mil asub õppima Tartu ülikoolis. «Olen seni keskendunud olümpiaadiülesannetele ja nende lahendamise võtetele, aga ülikoolis tahan tegelda rohkem tõelise füüsika ja selle teooriatega,» ütles ta.

Kui küsisin, miks Tanel Kiis soovis jääda õppima Eestisse, vastas noormees, et ei näinud põhjust mõnda teise riiki siirduda. «Välismaale ei tõmba mind miski, siinne teadusetase on piisavalt kõrge,» kinnitas ta.

Samamoodi ei tekkinud poisil soovi juba keskkooliastmes Viljandimaalt mujale minna.

«Ma ei proovinud sisse saada mõnda teise gümnaasiumi,» lausus Kiis. Kuigi Nõo reaalgümnaasiumist oli talle saadetud kutse, otsustas ta jääda kodulinna. «Kaalusin Nõos või Tartus õppimise plusse ja miinuseid ning leidsin, et tüli võib olla sellest rohkem kui kasu,» arutles noormees.

Jakobsoni gümnaasiumis käis nooruk matemaatika ja füüsika süvaklassis.

«Füüsikatunnid olid huvitavad: mulle meeldis teema ära kuulata ja seda hiljem kodus põhjalikumalt uurida,» rääkis Tanel Kiis. Teiste ainete vastu ta enda jutu järgi sellist põletavat huvi ei tundnud.

Vaba aja veetmise poolest võrdles Tanel Kiis end tavaliste eesti noortega. Kui küsisin, kui palju tal eakaaslastega vesteldes füüsika kõneainet pakub, andis noormees muheldes mõista, et teadus jääb teemade ringist välja.

«Füüsikast teen sõpradega aega veetes harva juttu. Pärast olümpiaadi nad küsisid, kuidas mul läks, aga pikemalt me sellest ei rääkinud,» meenutas ta. Kui keegi vajab abi ülesannete lahendamises, on noormees enda jutu järgi ikka nõus aitama.