Lapsepõlvest mäletan arsti karme sõnu: haige püsigu toas. Arvasin põhjuseks olevat külmetumisohu, kuid ilmselt teati juba siis, et valguse käes avaldub mõne ravimi kõrvaltoime.
Ravimid teevad päikese kurjaks
10. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ravimite kõrvalmõju käsitlevaid artikleid on aeg-ajalt ilmunud ka Eestis, kinnitas Tartu ülikooli farmakoloogia instituudi vanemteadur Anti Kalda, et valgustundlikkuse kohta siin eriti palju teavet pole.
Eesti apteekrite liidu esinaise Kai Kimmeli tõdemust mööda ei tea suur osa inimesi ravimite ja päikese koosmõjul tekkida võivatest nähtudest midagi. «Kes määrib oma valutavat selga Fastum geeliga, ibuprofeeni või diklofenakki sisaldava salviga ja läheb siis päikese kätte, saab põletushaavad,» ütles ta.
Kas toksilisus või allergia?
Anti Kalda selgitas, et mõned ravimid ja nende laguproduktid võivad nahas kuhjuda ning põhjustada selle kahjustusi.
Ta rõhutas, et eristada tuleb kaht valgustundlikkuse reaktsiooni. «Sagedasem on valgustoksilisus, mille puhul valgus neeldub nahas olevas ravimis või laguproduktis. Nii tekivad reaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke,» selgitas Kalda.
Valgustoksiline reaktsioon võib tekkida minutite jooksul või mõne tunniga. «Reaktsiooni tugevus sõltub ravimi annusest ja UV-kiirguse tugevusest,» märkis ta.
Kalda hoiatas, et valgustoksilisust võivad põhjustada ka taimsed preparaadid, näiteks need, mis sisaldavad harilikku naistepuna.
Valgustoksilise reaktsiooni sümptomid on punetus, villiline lööve ja tugev sügelus. Ravimiameti ohutusbüroo juhataja Maia Uusküla soovitas alati lugeda ravimiga kaasas olevat infolehte.
«Eestlastel, eriti eakatel inimestel on kahjuks komme kannatada: nad kardavad arsti tüüdata,» ütles ta. «Oleks hea, kui kõigil tekiks harjumus lugeda infolehte ning rohu kasutamise ajal tekkiva kaebuse korral arstiga nõu pidada.»
Kui sageli tuleb ette valgusallergiat, ei ole Anti Kalda sõnul teada, kuid igatahes harvem kui valgustoksilisust. «Tavaliselt ei teki valgusallergia ravimi esmatarbimisel,» lisas ta. Näiteks fotodermatiit võib ilmneda alles 24—72 tundi pärast seda, kui inimene on päikest saanud. «Seda reaktsiooni iseloomustavad sõlmelis-villiline lööve ja sügelus,» kirjeldas Kalda.
USA Mayo ülikooli kliinikumi teadlased on avastanud, et reaktsioon tekib mõnikord ka nendes kehapiirkondades, mis pole päikese käes olnud.
Teadlikkus on väike
Arstimeid, mille puhul võib kõrvaltoimena tekkida naha valgustundlikkus, on kümneid. Eestis müügil olevate loetelu on üleval ravimiameti kodulehel (www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-päike).
Alati ei aita isegi pakendis oleva infolehe lugemine, sest valgustundlikkuse eest hoiatavat teavet ei leidu ibuprofeeni sisaldava valuvaigisti ega antibiootikumi Bactrim (sulfametoksasool) juurest.
Maia Uusküla ütlust mööda on kõrvaltoimete loetelu Euroopas ühine ning kehtib põhimõte, et ravim ei saa olla ohutu või ohtlik ainult ühes riigis. Uusküla kinnitas, et arvesse võetakse kõrvaltoimete teatisi, uuringutulemusi ja muidki andmeid.
Anti Kalda andmeil põhjustab päike Eestis suhteliselt harva ravimite kõrvalmõjusid, näiteks ketoprofeeni puhul on valgustundlikkuse sagedus 0,1—1 protsenti.
Ravimiametile on teatatud ainult ühest juhtumist, kus päikesevalguse ja ravimi kasutamise seos on kindel. Maia Uusküla andmeil tekkis siis nahareaktsioon ketoprofeeni geeli kasutamise järel.
Uusküla nõustus, et juhtumeid on ilmselt palju rohkem. «Inimesed ei pruugi tavalisest kergemini tekkivat päikesepõletust arstirohuga seostada,» nentis ta.
Pealemääritavate ravimite korral reageerib organism päikesele tavaliselt kohe. Teine lugu on tema jutu järgi nendega, mis püsivad organismis veel hulk aega pärast ravi lõppemist.
«Need, kes võtavad südame rütmihäirete vastu amiodarooni (Cordarone) ei tohi mitu kuud hiljemgi otsese päikesevalguse käes viibida, vastasel korral võivad tekkida nahapõletus ning halvemal juhul rasked villilised reaktsioonid,» hoiatas ravimiameti spetsialist.
Ka rasestumisvastastel pillidel võib olla samasugune toime. USA meditsiinifoorumis rääkis oma loo neiu, kes oli tarvitanud neid kaks aastat. «Esimesed poolteist aastat oli kõik korras. Siis tuli uus suvi ja kohe, kui päikese kätte läksin, tekkisid kogu kehale villid ja punased laigud. Selgus, et see on pillide kõrvalmõju. Ei aidanud ka see, et vahetasin need nõrgemate vastu,» kirjutas ta.
Neiu nentis, et pidi pillide kasutamisest loobuma, sest poleks muidu saanudki õues olla.
On tähtis meeles pidada, et valgustundlikkust tuleb ette harva. Teisalt hoiatavad USA nahaarstid, et allergiline reaktsioon kipub korduma.
Kui tekib kahtlus
Kui inimene kahtlustab, et tal on ravimi ja päikese koostoimel tekkinud terviserike, soovitab Anti Kalda tal rohu tarvitamise katkestada ja arsti poole pöörduda. «Mida raskemad on nahanähud ja üldisemad sümptomid, seda kiiremini tuleb abi otsida,» rõhutas ta.
Kõrvaltoimeid ei soovita ta teiste arstimitega tohterdada, sest see võib haiguspilti halvendada.
Kuigi 21. juulist on ka patsientidel endil õigus ravimiametile arvatavatest kõrvaltoimetest teada anda, soovitab Maia Uusküla pöörduda eelkõige raviarsti poole. «Arst teab patsiendi haiguse kohta rohkem ja oskab seetõttu paremini seoseid näha,» selgitas ta.
Et allergianähte vähendada, soovitab Anti Kalda pärast ravimi määrimist hoolikalt käsi pesta ja jälgida, et salvitud nahk oleks kaetud. «Kõrvaltoimet võib põhjustada ka nõrk, läbi pilvede tulev päikesekiirgus,» märkis ta.
Mayo ülikooli kliiniku teadlased hoiatavad, et päikesekaitsekreemidest ei pruugi neil puhkudel abi olla, sest need võivad ise olla valgustundlikkuse allikas ja olukorda üksnes halvendada.