Eelnõu seab Mõisaküla linliku tuleviku küsimärgi alla

Mõisaküla on praegu Eestis ainus linn, kus elab vähem kui tuhat inimest, ja just see saab tulevikus kriitiliseks piiriks: kas linn jääb valitsema? Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Täispikkuses artikkel ilmus 7. augusti «Sakala» paberväljaandes

Siseministeerium viimistleb seadusemuudatust, mille jõustumise korral ähvardab kadu Eesti pisimat linna Mõisaküla.

Koos temaga on tulevik tume ka teistel kääbuslinnadel. Nimelt on seaduseparandusse kirjutatud, et linnal peab olema vähemalt 5000 elanikku, kuid linna staatuse vaatab regionaalminister üle ainult sel juhul, kui elanike arv on langenud alla 1000.

Augusti alguseks oli Mõisaküla hingekirjas 912 inimest. Viljandimaal toimetab ohutsooni lähedal ka 1484 elanikuga Võhma.

Siseministeeriumi andmeil on Eestis 15 linna, millel on elanikke vähem kui 5000. Neist ainsana on praegu alla kriitilise piiri Mõisaküla rahvaarv, järgneb Tartumaal asuv Kallaste 1004 hingega.

Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ütles, et senistes seadustes ei ole kirjas, millised on linna, vallasisese linna, aleviku, alevi ja küla tunnused.

«On kehtestatud vabariigi valitsuse määrus, milles toodud kriteeriumid asustusüksuste liigitamiseks on üsna hägused ja regionaalminister otsustas senist õigust täpsustada,» rääkis ta.