Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene kultuuri sõprade ühingu pühapäevakooli lapsed tähistasid Viljandis vastlaid vene kombe kohaselt.
Sel aastal sattusid eesti ja vene vastlapäev ühele ajale — tavaliselt on nendel kalendripühadel kaks nädalat vahet.
Venelaste vastlad (võinädal ehk maslennitsa) kestavad terve nädala ning tänavu olid need 23. veebrarist 1. märtsini.
Viljandi waldorfkoolis tutvustati selle nädala jooksul Sažida Jalaka eestvedamisel vene vastlatraditsioone.
Kolmapäeval tegid lapsed koos vanematega suure õlest nuku. Laupäeval oli waldorfkoolis kontsert, söödi vastlakukleid ja pannkooke ning põletati kombe kohaselt õlgnukku.
Eesti ja vene vastlakommetes on ühine peamine mõte: talve ärasaatmine ja hea linasaagi nimel liulaskmine. Erinev on aga tšutšela ehk õlest nuku põletamine.
Nukk tehakse õlgedest ja riietatakse naiseks, sest talv on uskumuse kohaselt naine. Õlgnukku veetakse läbi linna või küla ja hiljem pannakse see pidulikult koos põlema. See toiming on sarnane jaanitule süütamisega, kuid selle puhul annab talv võimu üle kevadele. Õlgnuku tuhk raputatakse põllule, et tuleks hea saak.
Võinädala igal päeval on ette nähtud eri tegevused, kuid tingimata tuleb iga päev küpsetada ja süüa pannkooke. Mehed peavad neid sööma isegi terve küünarvarre jagu! Soovitavalt praetakse pannkooke malmpannil.
Huvitav komme on ka lumest kindluse tegemine, selle vallutamine ning lumesõda, milles osalevad nii suured kui väikesed.
Kindluse vallutamine tähistab samuti kevade võitu talve üle.