ESM vedas riigikogu eile puhkuselt tagasi tööle

Eesti on väikeriigina Euroopa ebastabiilsusest palju haavatavam kui selle ebastabiilsuse suured tekitajad, sõnastas rahandusminister eile valitsuse seisukoha. Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigikogu andis eilsel erakorralisel istungil heakskiidu Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise eelnõule, mis lubab euroala riikidel moodustada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM).

Ratifitseerimise poolt hääletas 86 riigikogu liiget, vastu ei antud ühtegi häält ja erapooletuks jäi kaks liiget.

Nõnda sai ratifitseeritud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus, millega muudetakse liidu toimimise lepingu artiklit 136 ja lisatakse sellele lõige, lubamaks liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanism.

Lisatav uus lõige ei kohusta ühtegi riiki ESM-iga liituma, vaid üksnes lubab seda soovivatel euroala riikidel mehhanismi luua, juhul kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Euroopa Liidu toimimise leping on üks kahest liidu aluslepingust, teine on Euroopa Liidu leping.

Teine eelnõu

Seejärel hakkas riigikogu vaagima teist samateemalist, ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu, millega ESM luuakse. See läbis esimese lugemise — teine ja kolmas on kavas 30. augustil. Eelnõule parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 21. august.

Eelnõu järgi on ESM-i eesmärk anda suurtesse raharaskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks.

Eelnõu sätestab ka ESM-i riigisisese regulatsiooni. Eelnõu järgi langetab kõik tähtsad otsused riigikogu täiskogu, kuna tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jäävad Euroopa Liidu asjade komisjoni kanda.

Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluvad eelnõu järgi otsused, mis puudutavad ESM-i lubatud aktsiakapitali ja maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja neisse tehtavate oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabi reservfondi lõpetamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni hinnangul läheb ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise seaduseelnõu vastuollu põhiseadusega, mistõttu eelnõu muutmata ei ole võimalik selle poolt hääletada.

Vigade ja vastuolude kõrvaldamiseks lubasid sotsiaaldemokraadid esitada eelnõule parandusettepanekud. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, aga see seisukoht ei leidnud riigikogus poolehoidu.

Varasemad ettepanekud

Esimesena märgitud eelnõu algatas valitsus 28. mail ning selle esimene lugemine oli riigikogu täiskogus 12. juunil.

Tähtajaks laekus eelnõule kaks muudatusettepanekut: esimese esitasid põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja riigikogu liige Igor Gräzin ühiselt, teise edastas Igor Gräzin üksinda.

Põhiseaduskomisjon arutas muudatusettepanekuid 2. augustil erakorralisel istungil. Maruste otsustas tagasi võtta oma ettepaneku, et Eesti osalus ei oleks vastuolus riigieelarve tasakaalustatuse põhimõttega ega viiks Eesti majandust välja piiridest, mis on määratud majandusstabiilsuse niinimetatud Maastrichti kriteeriumidega.

«Me esitasime oma ettepaneku ajal, mil ESM-i ratifitseerimise eelnõu ei olnud veel riigikogusse laekunud, ja see oli samm ettepoole, kui tol ajal vajalik oleks olnud. See küsimus tuleb päevakorda siis, kui konkreetse stabiilsusmehhanismi loomine päevakorda kerkib, ja sel põhjusel võtsime ettepaneku tagasi kui ajas etteruttava,» põhjendas Maruste eile riigikogus.

Gräzini ettepaneku, mis puudutas eelnõu tõlke täpsust, otsustas põhiseaduskomisjon jätta läbi vaatamata, sest see oli vastuolus riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Teisalt leidis põhiseaduskomisjon, et välislepingute tõlked peavad alati olema korrektsed, ning otsustas saata välisministeeriumile selle kohta märgukirja.

Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimusele vastates ei välistanud Maruste, et Euroopa Liidu aluslepingute põhimõttelise muutmise puhul võib tulevikus vaja minna ka rahvahääletust. Eile ratifitseeritud muudatus ei andnud tema hinnangul ei euroliidule ega tema institutsioonidele uusi pädevusi.

«Me ei leia, et selles hetkes ja ajapunktis peaks olema vaja rahvahääletust,» märkis Maruste. Ta lisas, et selle peaksime korraldama alles siis, kui leiame, et need pädevused või see Euroopa Liit, millega me ühinesime, on suuresti muutunud.

Minister põhjendab

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et võlakriis on olnud Euroopale suur õppetund ning ühisraha eelised tuleb kriiside puhuks tagada liikmesriikide range eelarvepoliitika ja stabiilsusmehhanismiga.

«Euro kasutuselevõtt lõi nii laenuandjates kui riikides illusiooni, et monetaarriski maandamine lubab lõtva eelarvepoliitikat. Riikide laenuintressid ühtlustusid seetõttu kiiresti ning puudujääke näis olevat võimalik finantseerida lõputult,» rääkis ta.

Ligi sõnul muutus kõik, kui saabus kriis: vähenenud eelarvetulud ja püüd majanduslangust riiklike kuludega korvata rebestasid kiiresti suureks nii vahe eelarvete tulude ja kulude kui ka riikide reitingute ja laenuintresside vahel ning ühtede riikide raskused võimendasid neid ka teistes.

«Ebastabiilsus tõestas end rahvusvahelise, mitte lihtsalt rahvusliku probleemina,» ütles minister. «Majanduse muredest said uued, eelarvete omad, mis viis usalduse paljude riikide võlgadelt; kõik see õõnestas pankade bilansse ning majandus sai uue tagasilöögi pangandusest, investeeringute vähendamisest, tarbijakindluse langusest ja tööpuuduse kasvust.»

Rahandusministri sõnul tõestas kriis, et Eesti on väikeriigina Euroopa ebastabiilsusest palju haavatavam kui selle ebastabiilsuse suured tekitajad, sest Eesti sõltub väliskeskkonnast ja koostööst rohkem kui teised riigid.

«Seega loome stabiilsusmehhanismi otseselt riigikogu eelarvevalikute kaitseks, mitte ahendamiseks selle summa võrra, mida me stabiilsusmehhanismi maksame,» väitis ta. «Finantsstabiilsus ja majanduslik stabiilsus üldisemalt on avalik hüve, mis kaitseb meie põhiseaduslikke väärtusi ja õigusi turvalisemale elule.»

Ligi hindas, et ESM-i ei tohi mõtestada kui välismaist kohustust kulutada raha, vaid võimalust toetada oma majandust seal, kust lähtuvad suuremad takistused.

Ei-hääled tänavalt

Eile hommikul kogunes riigikogu hoone ette rahvas, kes sarjas oma koosolekul ESM-i.
Kogunemise korraldas rahvaliikumine ESM Rahvahääletusele. Pisut rohkem kui poolsada inimest kandsid plakateid, nagu «Demokraatia lõppvaatus», «ESM viib rahvalt leiva» ja «ESM-i läbisuruja kukub valimistel läbi». Osa meeleavaldajaid nõudis, et ESM pandaks rahvahääletusele.

KAPITAL

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus selles on 1,302 miljardit eurot.
• Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama sissemakstavaks kapitaliks ESM-i 148,8 miljonit eurot.

• Eesti ülejäänud osalus on 1,1532 miljardit eurot ehk sissenõutav kapital.
Allikas: BNS