Kuuendal «Rock Rambil» osales esimest korda pop-rokkansambel Smilers. Intervjuu andis solist Hendrik Sal-Saller.
Smilers lõpetas kontserdi lapse unelauluga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas Smilersile tundus «Rock Rambil» esineda?
See oli väga vahva, õhtu oli lahe, lühike ja selge. Oli teada, mida peame tegema, ning bändile meeldis siin mängida. Kui publik platsilt ja lava eest ära ei läinud, hoidis neid ilmselt miski ikka meiega.
Kontserdil mainisite, et Viljandi on teie lemmiklinn. Kas mõtlesite seda siiralt?
Viljandi meeldib mulle väga. Minu naine on siit pärit ja veedan siin palju aega. Viljandi on idülliline väikelinn ja siin on ilus järv. Selliseid asju ma kontserdil niisama ei ütle. Pole mõtet lamedusi suust välja ajada, vaid rääkida seda, mis sul südamel on.
Lõpuks esitasite unelaulu oma pojale Sebastianile. Kas ta on sageli teiega kontserdil kaasas?
Poeg minuga loomulikult kogu aeg kontsertidel ei viibi, sest mängud on enamjaolt öösel. See unelaul tuli täiesti spontaanselt. Ega ma talle tihti laula, rohkem loen.
Tegite täna väga kihvti esinemise, see üllatas mind väga.
Aitäh! Esinesime nii, nagu Smilers alati esineb, olenemata publikust ja kohast. On tore, kui suutsime üllatada!