Eelnõu seab Mõisaküla linliku tuleviku küsimärgi alla

Mõisaküla on praegu Eestis ainus linn, kus elab vähem kui tuhat inimest, ja just see saab tulevikus kriitiliseks piiriks: kas linn jääb valitsema? Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Siseministeerium viimistleb seadusemuudatust, mille jõustumise korral ähvardab kadu Eesti pisimat linna Mõisaküla.

Koos temaga on tulevik tume ka teistel kääbuslinnadel. Nimelt on seaduseparandusse kirjutatud, et linnal peab olema vähemalt 5000 elanikku, kuid linna staatuse vaatab regionaalminister üle ainult sel juhul, kui elanike arv on langenud alla 1000.

Augusti alguseks oli Mõisaküla hingekirjas 912 inimest. Viljandimaal toimetab ohutsooni lähedal ka 1484 elanikuga Võhma.

Siseministeeriumi andmeil on Eestis 15 linna, millel on elanikke vähem kui 5000. Neist ainsana on praegu alla kriitilise piiri Mõisaküla rahvaarv, järgneb Tartumaal asuv Kallaste 1004 hingega.

Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ütles, et senistes seadustes ei ole kirjas, millised on linna, vallasisese linna, aleviku, alevi ja küla tunnused.

«On kehtestatud vabariigi valitsuse määrus, milles toodud kriteeriumid asustusüksuste liigitamiseks on üsna hägused ja regionaalminister otsustas senist õigust täpsustada,» rääkis ta.

Selleks kutsuti eelmisel aastal kokku eri valdkondade ekspertidest ja teadlastest koosnev töörühm, kes on oma ettepanekud ministrile esitanud.

Riik kuulab rahva häält

«Praegu analüüsime töörühma ettepanekuid ning töötame välja seaduseelnõu Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmiseks,» lausus Olivia Taluste.

Õigusnõuniku hinnangul peaks eelnõule punkt pandama lähinädala jooksul, misjärel kulub kuni kuu ministeeriumide kooskõlastusringis ja veel umbes kuu, mil justiitsministeerium eelnõu üle vaatab.

Alles seejärel saab esitada eelnõu valitsuse istungi päevakorda arvamiseks ning edasi riigikokku menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. Taluste nentis, et seega on veel väga vara öelda, millal ja kas üldse punase laterna rollis Mõisaküla linnaõiguse kaotab.

«Nimelt ei tähenda seaduseparanduse jõustumine seda, et kõik alla 5000 elanikuga linnad muudetakse automaatselt aleviks või muuks asustusüksuseks,» selgitas ta.

«Regionaalministri algatusel vaatab riik iga sellise linna olukorra eraldi läbi ja langetab otsuse, arvestades lisaks elanike arvule omavalitsusüksuse arvamust ning ajaloolist järjepidevust.»

Taluste märkis, et plaanitav seadusemuudatus ei puuduta üle 1000 elanikuga linnu, mis saavad senisel moel jätkata.

«Kui aga on kavas luua uus linn, peab selle elanike arv kindlasti olema üle 5000,» täiendas õigusnõunik.

Meer sisulist vahet ei näe

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ütles, et on plaanitavast seadusemuudatusest põgusalt kuulnud, kuid sellega seoses Mõisaküla kui linna kadumisest kuuleb ta esimest korda.

«Siseministeerium pole Mõisakülaga kõnealusel teemal ühendust võtnud,» nentis ta. «Tundub, justkui tahetakse seadus tagaselja ära teha.»

Samas nentis Tamberg, et kui Mõisaküla linnaõigustest ilma jääb, ei muutu  sisuliselt suurt midagi. «Ilmselt hakkame siis aleviks. Volikogu on varem arutanud ka Abja vallaga liitumist, aga selle poolt me pole,» lausus ta.

Võhma linnapea Avo Põder arvas nagu tema Mõisaküla kolleegki, et kui linnalt peaks tiitel ära võetama, ei muuda see sisuliselt midagi.

«Kui Võhma arvamust küsitakse, eks me siis aruta asja ja teeme oma otsuse,» lausus ta.

Lisaks kahele pisikesele linnale asub Viljandimaal senise korra järgi ka üks vallasisene linn: Suure-Jaani, kus on 1096 elanikku. Suure-Jaani vallasekretär Veronika Ringo märkis, et linnana elab Suure-Jaani eeskätt suurt täpsust nõudvates juriidilistes aadressides ning on olemas geograafiliselt, kuuludes Suure-Jaani valla hõlma alla.

AJALUGU

Mõisaküla tekkis Abja mõisa soistele maadele, kui 1895. aastal hakati seal ehitama Pärnu—Valga kitsarööpmelist raudteed.
• 1899. aastal renditi Abja parunilt esimesed elamukrundid ning Mõisaküla sai oma esimese tänava, Kesk tänava.
• Aleviks sai Mõisaküla 1920. aastal ja linnaõigused 1938. aasta 1. mail.
Allikas: Mõisaküla linnavalitsus