Teenistust leida aitav laager jäi huvipuuduse pärast ära

Igas laagris pidid noored hoolitsema ka oma heaolu eest. Ise tuli kütta sauna, teha lõket ja muid vajalikke töid. Sellised ülesanded toovad välja, kes on tegusamad ja kes rohkem viilima kipuvad. Foto on juuli lõpul asetleidnud Laagna laagrist: Marina ja Vladimir tõid grillimiseks puid. Foto: Liisi Peets

Eile Suure-Jaani vallas algama pidanud laagrisse «Nupp tööle!» registreerus mõniteist töötut noort, kuid avapäeval oleks neist Vanaõue puhkekeskusesse kohale tulnud vaid neli.

«Ei ole mõtet teha laagrit nii väikesele seltskonnale,» nentis Eesti tööandjate keskliidu projekti «Nupp tööle!» juht Kadri Seeder.

Ta rääkis, et paljud laagrist huvitunud noored mõtlesid ringi ega vastanud seejärel enam e-kirjadele ja telefonile. «Kõige hullem ongi see hommikune ärakukkumine, kui vaadatakse, et vihma sajab, ega tulda kohale.»

Noortel on muutlik meel

Muutlik meel on projektijuhi sõnul ka põhjus, miks tööandjad noori värvata pelgavad. «Seda näitab meie projektikogemus ja tööandjad kinnitavad, et noor lubab, aga ei tule ja loobub kergesti,» lausus Seeder. «Järelikult ei ole töötus nii põletav probleem, kui on võimalik ringi mõelda.»

Eesti töötukassa Viljandimaa osakonna karjäärinõustaja Tiina Ott ütles, et nõustamisel käib enam-vähem võrdselt nii noori kui vanemaid, kes on mingil põhjusel töö kaotanud. «Juba eelmisel aastal ootasime, et sügise poole, kui kõrgkoolid on oma vastuvõtud sulgenud, noorte töötus kasvab, aga seda polnud märgata,» tähendas ta.

Kaks luhtunud katset

16—24-aastaste töötute laager pidi kestma kolm päeva. Et see on juba üks kord Viljandimaal huvipuuduse tõttu edasi lükatud, otsustas projekti meeskond, et siin nad rohkem ei proovi.

«Teeme laagreid nüüd teistes piirkondades,» lausus Kadri Seeder ja lisas, et see on aset leidnud näiteks Harjumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal. Plaanis on minna Läänemaale ja siis veel kord Harjumaale.

«Ei usu, et Viljandimaal asukoht mõjutajaks sai — teisteski piirkondades pole laagrid maakonnakeskuses olnud,» kinnitas projektijuht ja lisas, et transport oli kõikjale korraldatud ja laagri eest maksab noorte asemel Euroopa sotsiaalfond.

Seeder arutles, et võib-olla distsiplineeriks osalejaid väikse tasu kehtestamine, kuid selle vastu räägib asjaolu, et nii jääksid välja need, kellel raha üldse pole. Seni toimunud kokkusaamistel on muu hulgas osalenud inimesi, kes vaevalt ots otsaga kokku tulevad.

Vähese huvi põhjuseks on korraldusmeeskond arvanud laagri vormi. «Siia kohaletulek nõuab üksjagu ettevõtlikkust ja julgust. Ööbitakse ju kodust eemal, ollakse täiesti uute inimestega ning pole teada, mis täpselt ees ootab,» selgitas Seeder.

Samas aitab see noortel tema ütlemist mööda endast rohkem teada saada ning kergendab laagri korraldajatel värbamist. «Hakkame ju neile pärast tööpraktikat pakkuma ja nii pikemalt koos olles saame inimesest parema ettekujutuse.»

Mängumeeskond

Laagris oleksid noored, kes ei õpi ega tööta, saanud seiklusmängude kaudu meeskonnatöö kogemuse ja avastada, millises rollis neile olla meeldib. Näiteks juuli keskel Salmistul korraldatud suvekoolis käidi mootorpaadiga Pedassaarel, et seal metsas meeskonnamänge proovida.

«Meeskonnamängudes peavad olema strateegiad, liidrid ja rollid. Selle kaudu saabki noor näha, kuidas ta üldse teistega koos tegutsema klapib,» sõnas Kadri Seeder.
Senistele suvelaagritele on järgnenud praktilised tööturukoolitused näiteks sellest, kuidas koostada elulookirjeldus, mis tööandjatele silma jääks, ja kuidas tööintervjuul käituda.

Esimesed koolitused teistes laagrites osalenutele on juba sel nädalal. Koostöös CV-online’iga selgitatakse olukorda tööturul ning seda, millist palka oodata ja mida õppida.

Ees ootab ka ekskursioon Saku õlletehasesse. Sealne personalijuht räägib, kuidas tööandjad valivad, keda elulookirjelduse järgi vestlusele kutsuda, ning läbi saab mängida töövestluse.