Järverannas õpiti batuudil hüppama

Laupäeval oli Viljandi rannas sportlik ja meelelahutuslik perepäev, millel peale vibulaskmise, ujumise, jooksmise ja muu sportliku tegevuse said lapsed õppida batuudil hüppama. Osalejatele jagas nippe spordikooli võimlemistreener Urve Tamm.

Korraga oli batuudil üks laps. «Mitmekesi ei tohi hüpata, sest siis tulevadki õnnetused,» hoiatas Urve Tamm.

Tema sõnul peab hüppaja paiknema batuudi keskel, sest see on koht, mis õigesti põrkab. Hüppaja keha peab olema pinges ja pulksirge, tuleb vältida ettepoole kaldumist ning jalgu kõverdada ja käsi rinnale panna ei tohi. Juhendaja toonitas sedagi, et batuut on mõeldud ainult jalgadel hüppamiseks.

Huvilisi oli nii Viljandist kui mujalt. Kaheksa-aastane Günter oli tulnud koos emaga Pärnust, et ujumisvõistlustel osaleda, ja pidas batuudil hüppamise õppimist väga lahedaks. Ta ütles, et mõne variandi peale poleks ise tulnudki.

Tallinnast pärit kolme lapse ema Julia Klugman oli samuti väga rahul, et sai koos lastega Viljandi perespordipäevast osa võtta.

«Teeme ikka mõned korrad veel! Tubli!» innustas Urve Tamm kuueaastast Helerit, kes oli terve perega Viljandi randa aega veetma tulnud. Kõik lapsed said aeg-ajalt hüppe õnnestumise eest kiita.

Batuudil hüppasid enamasti 6—12-aastased lapsed, aga kui kaheaastane Laura soovi avaldas, lubas võimlemistreener Tamm temagi hüppama. «Super, et on sellised võimalused!» ütles Laura vanaema Ene Mikk.

Treener aitas ja andis nõu ka suuremate kogemustega hüppajatele. 12-aastane Karoliine, kellel on kodus batuut, näitas koos isa Jaan Schultsiga, mida on kodus õppinud. Nad tegid kõrgeid hüppeid ja Karoliine viskas isegi saltosid. Urve Tamm kiitis tüdruku kehahoidu, kuid lisas, et batuudil ei tohiks siiski mitmekesi hüpata, sest nii võib kokku põrgata või mõni muu õnnetus juhtuda.

Tagasi üles
Back