Remonditaval Lutsu tänaval elav viljandlanna sõitleb raega, kelle tahtel laotakse tema koduakna esise murulapi asemele munakivid.
Elanik tahab muru linna käest päästa
7. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elle Toom näitas Lutsu tänav 4 maja ees pisut enam kui meetri laiust mururiba ning pahandas, et kui linn paneb muru asemele munakivid, kaob piskugi rohelus ja edaspidi pargivad autod otse tema akna alla.
Toomi hinnangul on ebaõiglane, et linnavalitsuse maja juures tohib muru olla, aga tema maja ees mitte, üksnes õues.
«Linn ütleb, et meie maja seinani ulatuv maa on linna oma, aga see on vale,» väitis Toom. «Kui omal ajal majale maad mõõdeti, tuli arvestada, et inimesel oleks juurdepääs koju kindlustatud.»
Elanik viitas, et maja küljes olev trepp asub samuti tänaval ja linna seisukoha järgi ei kuuluks justkui majale. «Kas seegi võetakse ära?»
Toom asus mururiba kaitsma eelmise nädala lõpul ja eilegi suutis ta töömehed eemale peletada. «Kogu murulappi üles ei võetud,» nentis ta. «Seisin kaitses nagu emalõvi!»
Viljandi peaarhitekt Margus Maiste märkis, et linnale kuuluva maa piir ulatub siiski Lutsu tänav 4 maja ääreni ning sealne muruplats kaob.
Nagu ta selgitas, näeb projekt ette kogu tänava sillutamist munakividega ja väiksed murulapid võetakse üles ka teiste Lutsu tänava majade eest. Esiteks taastatakse nõnda tänava kunagine ilme ning teiseks on linnale otstarbekas kogu tänav munakividega katta ja sel moel sademevett paremini ära juhtida.
«Me ei kiusa mitte kedagi,» toonitas peaarhitekt.
Maja treppi, millele Toom viitas, Maiste kinnitusel ära ei võeta. Lisaks lubas ta, et naine võib pärast remonti oma akna alla konteinerhaljastuse rajada.
See tähendab, et munakividele paigaldatakse kast või kastid mullaga, kuhu saab muru või lilli kasvama panna. Enne tuleb plaan muidugi linnaga kooskõlastada.
Maiste nentis, et selline võimalus on teistelgi soovijatel. Küll tuleb see teoks teha elanike endi kulu ja kirjadega ning hiljem peavad nad platsi eest ise hoolitsema. Kui konteinerhaljastuse loonud kodanikud seda kunagi enam ei soovi või kolivad mujale, saab ka konteinerid lihtsa vaevaga kõrvaldada.